Eelnõust teatas Macron kohtumisel Prantsusmaa juudiorganisatsioonide esindajatega. President märkis oma sõnavõtus, et antisemitism Prantsusmaal ja mujal lääneriikides on jõudnud kõige hullema tasemeni pärast Teist maailmasõda, vahendasid ERR-i teleuudised ja BBC.

Macroni sõnul kasutatakse eelnõu koostamisel Rahvusvahelise Holokausti Mälestamise Liidu (IHRA) antisemitismi määratlust. Selle määratluse kohaselt on antisemitism mõnes kontekstis ka Iisraeli riigi olemasoluõiguse kahtluse alla seadmine.

President kinnitas, et seega on ka antisionism antisemitismi vormiks. "Antisionism on üks antisemitismi kaasaegsetest vormidest. Seetõttu ma ka kinnitan, et Prantsusmaa võtab kasutusele antisemitismi definitsiooni, mille on määratlenud IHRA."

Eelnõu peaks Prantsusmaa rahvusassamblee ette jõudma mais.

"On ülim aeg, et antisemitismi, nagu ka rassismi kohta oleks omaette seadus, mitte ei käsitletaks neid 1881. aasta ajakirjandusvabaduse seaduse alusel. On ülim aeg kehtestada karistused, mis ainult ei meenutaks seaduse olemasolu, vaid ka tegelikult tõhusad oleksid," kommenteeris Prantsusmaa Juudi Nõukogu esimees Francis Kalifat.

Prantsusmaal on viimastel nädalatel leidnud aset mitu skandaalset antisemitismijuhtumit - holokausti üle elanud Simon Veili portree määrimine, juudikalmistu rüvetamine, ühe Pariisi pagarikoja seinale soditud sõna "juudid" saksa keeles ning keegi raius maha ka puu, mis oli istutatud mälestama üht juudi noorukit, kes juudivaenuliku jõugu poolt tapeti.

Tuntud Prantsusmaa filosoof Alain Finkielkraut aga sai juudivaenuliku sõimu osaliseks, kui ta Pariisi nn kollavestide meeleavaldusest möödus.

Eksperdid on kaasaegset antisemitismi iseloomustades üha rohkem rõhutanud, et see nähtus on nüüd levinu palju laiemalt ehk lisaks paremäärmustlastele paistavad juutide vihkamisega silma ka lääneriikides elavad islamistid ja vasakäärmuslased.