7.-20. veebruaril 2019 toimus Turu-uuringute AS viimane arvamusküsitlus enne selle aasta riigikogu valimisi. Loomulikult ootab avalikkus selle küsitluse tulemustest juba lõplikku prognoosi valimistulemuste kohta ning pärast tegelike valimistulemuste selgumist hakatakse just selle põhjal hindama küsitlustulemuste paikapidavust. 

Et saavutada suuremat esinduslikkust, tegime seekord küsitluse tavapärasest erinevalt. Vastajate eelistust riigikogu valimistel küsiti tegelike valimisnimekirjade põhjal, st. vastamiseks esitatud kaardile oli kantud erakonna nimi pluss igas valimisringkonnas just selles ringkonnas üles seatud kandidaadid.

Kuna ikka ja jälle on avalikkuses küsimusi tekitanud näost näkku intervjuudega ja internetiküsitlustega saadud tulemuste erinevus, siis viisime seekord lisaks tavapärasele näost näkku küsitlusele läbi ka veebiküsitluse. Esitletavas koondtulemuses on nii näost näkku küsitluse kui ka veebiküsitluse tulemused arvesse võetud võrdse osakaaluga.

Ja kolmandaks on oluline märkida, et vastaja eelistust riigikogu valimistel küsiti vaid sel juhul, kui vastaja kavatses kindlasti või tõenäoliselt valimistel osaleda. Selliseid vastajaid oli küsitletute seas neli viiendikku.

Kuid vaatamata kõigile neile uuendustele oli ka valima minna kavatsevate vastajate seas viiendik selliseid, kes oma eelistust veel öelda ei osanud või öelda ei soovinud. Kelle kasuks nemad kas eelvalimistel või valimiste päeval oma otsuse teevad, on raske ette ennustada. Seetõttu tuleb ka vaid nädal enne valimiste päeva läbi viidud küsitluse tulemustesse suhtuda väikese reservatsiooniga – paljugi võib veel muutuda.

Kellele siis tõotab meie küsitlus valimisvõitu? Kui viimastel kuudel on ikka juhtunud nii, et näost näkku küsitlustes on liider olnud Keskerakond ja internetiküsitlustes Reformierakond, siis seekordses küsitluses sai Keskerakond parima tulemuse mõlema meetodi korral.

Koondandmed annavad Keskerakonna toetusprotsendiks 28, Reformierakonnale 24. Vahe on märkimisväärne, kuid statistilisi veapiire arvestades võib Keskerakonna tegelik toetusprotsent varieeruda piirides 25-30, Reformierakonnal 21-26. Nii et 25-26 protsendi juures on mõlema erakonna toetusel ka kokkupuutepunkt.

Arvestades sellega, kui intensiivne kampaania veel valimiseelsel nädalal toimub, ei saa lugeda veel midagi otsustatuks. Ehkki tõenäosus Keskerakonna valimisvõiduks on mõnevõrra suurem kui Reformierakonnal.

Kindel on aga valimiste kolmas koht: EKRE-le annaks oma hääle 17 protsenti valijatest, mis koos veapiiridega tähendab vahemikku 15-19 protsenti. Liidreid ohustama see erakond ei ulatu, kuid kedagi tagantpoolt järele jõudmas ka ei ole. 

Üsna võrdse paari moodustavad Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa. Reitingutabelis on nende toetusprotsendid vastavalt 11 ja 10, koos veapiiridega sotsiaaldemokraatidel 9-13 ja Isamaal 9-12. Tuleb märkida, et nii Isamaa kui ka SDE tulemus on parem, kui viimastel kuul läbi viidud arvamusküsitluses. Küllap mängib siin oma rolli tegelike valimisnimekirjade kasutamine, milles kahel staažikal erakonnal on palju avalikkusele hästi tuntud poliitikuid. 

Seevastu sügisel uudsuse võlul kõrgeid reitinguid näidanud Eesti 200 jääb selles küsitluses valimiskünnise alla tõenäoliselt just oma laiemale avalikkusele vähe tuntud nimede tõttu. Eesti 200 koguks toetust 3,6 protsenti, mis veapiire arvestades tähendab toetusvahemikku 2,5-4,6 protsenti. Ülemisest piirist ei jää maagiline viis protsenti kuigi kaugele, nii et ka Eesti 200 ei tohiks veel püssi põõsasse visata ning peaks kutsuma oma poolehoidjaid kindlasti valimistel häält andma.

Kindlamat jäävad künnise alla Eestimaa Rohelised, kelle toetus on 2,8 protsenti (veapiiridega 1,9 – 3,8 protsenti). Vabaerakond kogus meie küsitluses kaks protsenti ning Elurikkuse Erakond ühe protsendi toetust.

Kuna küsitluses küsiti vastajate eelistusi konkreetsetele valimisnimekirjadele, selgusid ka iga valimisringkonna suuremad häälemagnetid. Küllap tutvustab neid lähipäevadel põhjalikult ERR-i veebiportaal.

Selles kommentaaris aga tutvustan veel küsitlustulemuste seda osa, millest saame teada, kuidas kavatseb vastaja oma hääle valimistel anda. Pea võrdselt olulised on hääletamine internetis (44 protsenti küsitletutest) ja valimiste päeval valimisjaoskonnas (41 protsenti). 10 protsenti valijatest kavatseb hääletada eelvalimistel valimisjaoskondades.

Ent oluline erinevus tuleb esile kahe erineva küsitlusmeetodiga küsitletud vastajate vahel. Kui näost näkku küsitletutest eelistab valimispäeval valimisjaoskonda minna 49 protsenti ja 38 protsenti kasutab e-hääletamise võimalust, siis veebiküsitlusele vastajatel on proportsioon vastupidine: 50 protsenti hääletab internetis ja vaid 33 protsenti valimisjaoskonnas.

Kui me nüüd vaatame, kelle poolt erinevat hääletamisvõimalust kasutavad vastajad kavatsevad oma hääle anda, siis selgub, et internetihääletuse kasutajatest toetab Reformierakonda 31 protsenti ja Keskerakonda vaid 18 protsenti. Neist valijaist aga, kes kavatsevad minna valimiste päeval valimisjaoskonda, hääletaks 38 protsenti Keskerakonna poolt ja vaid 17 protsenti Reformierakonna poolt (täpsemalt vaata graafikast).

Seda erinevust silmas pidades saab ehk ka mõistetavaks, miks otsustasime viimase valimiste-eelse erakondade toetusküsitluse läbi viia nii näost näkku kui ka veebiküsitlusena – digitaalse lõhega ühiskonnas on seotud ka erinevad poliitilised eelistused. •