Reinsalu rääkis ERR-ile, et just valminud analüüs jõudis järeldusele, et ränderaamistiku näol võib tegemist olla poliitiliselt siduva dokumendiga Eesti riigi jaoks. "Minu küsimuse asetus sellele analüüsile oli see, et kuidas tulevikus seda poliitilist siduvust tõkestada," märkis ta.

"Valitsus peab selgelt ÜRO-le sellekohase deklaratsiooni tegema, et rahvusvahelise õiguse kohaselt on tegemist Eesti Vabariigi puhul niinimetatud püsiva vastustajaga ja Eesti Vabariik ei loe endale siduvaks seda ei poliitiliselt ega ka mingitest muudest hilisematest rahvusvaheliste tavaõiguse normidest johtuvalt," selgitas minister.

"Küsimus on, kas Eesti Vabariigil on võimalik end isoleerida sellest dokumendist rahvusvahelise õiguse tähenduses, siis vastus on jaatav. Jah, see tee on täiesti olemas, see tee on rahvusvahelise õiguse mõistes täiesti aktsepteeritav ja sõltub juba tulevase valitsuse poliitilisest valikust," lisas Reinsalu.

"Eesti ütleb sellest raamistikust sellega niiöelda poliitilisest kohustusest lahti. Ma ei lisa mitte raamistikule deklaratsiooni, vaid me distantseerime end sellest raamistikust," täpsustas Reinsalu veel.

Reinsalu märkis, et kui ka järgmises valitsuses ei ole sellise deklaratsiooni tegemiseks poliitilist tahet, siis peaks selleni jõudma ülejärgmine valitsus.

Samas on Eesti suursaadik ÜRO-s hääletanud vastavalt välisministeeriumilt saadud suunisele ränderaamistiku poolt. ERR küsis Reinsalult, millist õiguslikku tähendust see tema nägemuses omab.

"See omab poliitilist tähendust ja hiljem on üks asjaolu tulevase võimaliku rahvusvahelise tavaõiguse praktika kohustuslikkuseks, kui Eesti Vabariik ei tee minu poolt ette pandud sammu. Selle sammu astumisel ei omaks minevikus toimunud suursaadiku hääletuskäitumine enam tähendust," vastas Reinsalu.

Eestit esindab ÜRO juures Sven Jürgenson, kes hääletuse järgselt luges ette Eesti sõnavõtu lähtudes riigikogu avaldusest. Jürgenson kinnitas avalduses üle ka Eesti seisukoha, et ränderaamistik ei muuda kehtivat tavaõigust.