Ränderaamistiku vastu hääletasid Iisrael, Tšehhi, Poola, USA ja Ungari. 12 riiki jäi erapooletuks.

Eestit esindab ÜRO peaassambleel suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson, kes hääletuse järgselt luges ette ka Eesti sõnavõtu lähtudes riigikogu avaldusest. Jürgenson kinnitas avalduses üle ka Eesti seisukoha, et ränderaamistik ei muuda kehtivat tavaõigust.

Eesti välisministeeriumi asekantsleri Annely Kolgi sõnul ei ole selge, mida kavatsevad vastu hääletanud riigid nüüd edasi teha.

"Ma ei oska praegu öelda, kas need riigid, kes vastu hääletasid, järgmistel kordadel tulevad ühise laua taha. Ma eeldan, et nad tulevad, aga eks nad pigem seekord andsid oma lihtsalt mittetoetava seisukoha sellele," rääkis ta ERR-ile.

Globaalne ränderaamistik on ÜRO liikmesriikide poolt ühiselt läbi räägitud deklaratsioon, mis ühelt poolt keskendub seaduslikule liikumisele nagu töö- või õpiränne, seisis välisministeeriumi pressiteates.

Teisalt annab raamistik võimaluse parandada rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja -smugeldamisega.

"Eestile on oluline, et maailmas kehtiks ühtemoodi arusaam rändest, sest kontrollimatu ränne ja sellega kaasnev inimkaubandus on kõige kiiremini kasvav rahvusvaheline probleem, mida ei suuda üksinda lahendada ükski riik – ei need riigid, kust inimesed lahkuvad ega need riigid, kuhu inimesed suunduvad. Lisaks peegeldavad ÜRO rände üldpõhimõtted Eestile olulisi väärtusi, mis on kirjas ka meie põhiseaduses: inimõigused, väljendusvabadus, võrdsus seaduse ees," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova.

Kamilova kinnitas, et globaalne ränderaamistik ei tähenda "uste avamist kõigile" ega sätesta rännet inimõigusena.

Globaalse ränderaamistiku väljatöötamises lepiti kokku ÜROs juba 19. septembril 2016. aastal vastu võetud New Yorgi deklaratsiooniga (New York Declaration for Refugees and Migrants).

164 ÜRO liikmesriiki kiitis ränderaamistiku (Global Compact for Migration) heaks eelmisel nädalal Marokos Marrakechis peetud kõrgetasemelisel konverentsil.

Eesti valitsus kiitis heaks seisukohad ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta 22. märtsil 2018.

15. novembril ei saanud aga ränderaamistik valitsuse toetust erakond Isamaa vastuseisu tõttu. See viis valitsuse kriisi ja ränderaamistiku üle otsustamine viidi riigikokku.

Riigikogu võttis vastu ränderaamistikku toetava avalduse 26. novembril.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikmed kavatsevad koguda allkirju, et algatada ränderaamistiku tõttu välisiminister Sven Mikseri umbusaldamist.