"ÜRO peaassambleel hääletatakse õiguslikult mittesiduvaid deklaratsioone aastas sadu. On kahetsusväärne, et valitsus ei jõudnud selles küsimuses ei ühte- ega teisipidi otsuseni ning seetõttu lähtusin mina suursaadikule juhist andes riigikogu poolt heakskiidetud avaldusest. Selles on öeldud, et Eesti Vabariigi seadusandja toetab globaalset ränderaamistikku," ütles Mikser (SDE) ERR-ile.

Välisminister lisas, et ränderaamistiku laadseid resolutsioone tuleb ÜRO-s hääletusele aastas sadu ja mitte ühegi puhul pole valitsus eelnevalt seisukohta kujundanud, vaid see on olnud välisministeeriumi töö.

"Kui hääletus hilisõhtul toimub, siis Eesti toetushääl ei saa meile õiguslikult siduvaks ja välislepinguks. Oleme suveräänsed kujundama oma sisserändepoliitikat ja piiripoliitikat ka edaspidi. Me oleme ÜRO-s hääletanud mitmeid teisi resolutsioone, mida valitsus pole arutanud. See on välisministeeriumi töö. Tegemist on poliitilise küsimusega, mida üritatakse näidata õigusliku küsimusena," sõnas Mikser.

Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) aga leiab endiselt, et rändelepe tekitab Eesti riigile tulevikus kohustusi.

"Olen oma kirjas välisministrile toonud esile rea rändeleppega seotud tõsiseid probleeme. Kordan selgelt oma seisukohta, mida väljendasin ka kirjas välisministrile: Eesti suursaadik ei peaks täna andma oma poolthäält rändeleppele. Vabariigi Valitsus mandaati leppe allkirjastamiseks andnud ei ole," sõnas Reinsalu kolmapäeval.

Justiitsministri sõnu pani tegi ta ettepaneku leppe mõjude hindamiseks luua justiitsministeeriumi ja välisministeeriumi juhtimisel ekspertkomisjon, kes hindab poliitilisi ja õiguslikke tagajärgi.

"Selle asjaga pole meil mingisugust vajadust tormata," sõnas Reinsalu.