Eesti Energia tootis mullu ligi 10 teravatt-tundi elektrit ({{commentsTotal}})

Hando Sutter
Hando Sutter Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti Energia tootis 2018. aastal kokku ligikaudu 9,7 teravatt-tundi elektrit, sellest 8,6 teravatt-tundi Ida-Virumaal asuvates suurtes põlevkivielektrijaamades.

Kontserni taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri kogus jõudis Nelja Energia omandamise toel ligi 1,7 teravatt-tunnini. See kasvas 2,5 korda.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et energiakontserni elektritoodang jäi 2018. aastal vaatamata CO2 kvootide mitmekordsele kallinemisele samale tasemele, kus see oli 2017. aastal.

"Korralikku toodangut aitas saavutada elektritootja vaatest sobilikult kõrge elektri turuhind. Taastuvenergia toodangu jõuline kasv aga näitab energiatootmises käimasolevat muutust. Eesti Energia strateegia kohaselt soovime aastaks 2022 toota 40 protsenti elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. 2018. aastal oli sellistest kütustest toodetud elektri osakaal meie tootmisportfellis ca 18 protsenti, kasvades 2017. aastaga võrreldes oluliselt," rääkis Sutter.

"Sulgeme käesoleval aastal vanemaid ja kõige vähem efektiivsemaid põlevkivielektrijaamasid Narva elektrijaamades mahus 600 MW. Neid asendab uus 300 MW võimsusega Auvere elektrijaam, mis suudab kasutada erinevaid kodumaiseid kütuseid ja toota kuni 50 protsendi ulatuses ka taastuvenergiat," sõnas Sutter.

2018. aastal lisandus Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni omandusse veel 300 MW taastuvenergial põhinevaid tootmisvõimsusi seoses Nelja Energia ostuga. "Seega oleme suutnud kõige vanemad tööst väljaminevad energiaplokid põhimõtteliselt asendada uuemate ja keskkonnahoidlikumate tootmisvaradega," selgitas Sutter.

Taastuvenergia senisest suuremas mahus turule toomiseks peavad Põhjamaade ja Baltikumi turukorralduse eest vastutajad Sutteri sõnul lahendama probleemi, mida tekitab Venemaal CO2 kvoodivabalt toodetud elektri piiranguteta ligipääs regiooni elektriturule.

"Vene elekter tekitab Balti ja Põhjamaade elektriturul ebavõrdset konkurentsi, kuna EL-ist väljaspool asuvad tootjad ei pea ostma CO2 kvooti ning neile ei rakendu ka muid karme EL-i keskkonnanõudmisi," lausus Sutter.

2018. aastal eksportisid Venemaa ja Valgevene elektribörsi Nord Pool piirkonda läbi Leedu ja Soome üle 13,3 TWh elektri. Eesti 2018. aasta elektritarbimine oli seejuures 8,7 TWh.

Võrreldes 2017. aastaga on Vene elektri kogus Põhjala ja Baltikumi turul kasvanud aastaga ca 50 protsenti.

Sutteri sõnul pole nii palju Vene päritolu elektrit kunagi varem Nord Pool'i elektriturule sisenenud.

Eesti Energia tootis 2018. aastal elektrit kokku 11 erinevast allikast, lisaks põlevkivile ka: põlevkiviõlist, põlevkivigaasist, maagaasist, kütteõlist, biomassist, turbast, segaolmejäätmetest, tuulest, päikesest ja veest. Elektrit toodeti Eestis, Lätis ja Leedus. Eesti Energia kaalub elektritootmise alustamist ka teistes Läänemere äärsetes riikides, kus energiakontsern juba tegutseb.

Allikas: ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: