Kontserni taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri kogus jõudis Nelja Energia omandamise toel ligi 1,7 teravatt-tunnini. See kasvas 2,5 korda.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et energiakontserni elektritoodang jäi 2018. aastal vaatamata CO2 kvootide mitmekordsele kallinemisele samale tasemele, kus see oli 2017. aastal.

"Korralikku toodangut aitas saavutada elektritootja vaatest sobilikult kõrge elektri turuhind. Taastuvenergia toodangu jõuline kasv aga näitab energiatootmises käimasolevat muutust. Eesti Energia strateegia kohaselt soovime aastaks 2022 toota 40 protsenti elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. 2018. aastal oli sellistest kütustest toodetud elektri osakaal meie tootmisportfellis ca 18 protsenti, kasvades 2017. aastaga võrreldes oluliselt," rääkis Sutter.

"Sulgeme käesoleval aastal vanemaid ja kõige vähem efektiivsemaid põlevkivielektrijaamasid Narva elektrijaamades mahus 600 MW. Neid asendab uus 300 MW võimsusega Auvere elektrijaam, mis suudab kasutada erinevaid kodumaiseid kütuseid ja toota kuni 50 protsendi ulatuses ka taastuvenergiat," sõnas Sutter.

2018. aastal lisandus Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni omandusse veel 300 MW taastuvenergial põhinevaid tootmisvõimsusi seoses Nelja Energia ostuga. "Seega oleme suutnud kõige vanemad tööst väljaminevad energiaplokid põhimõtteliselt asendada uuemate ja keskkonnahoidlikumate tootmisvaradega," selgitas Sutter.

Taastuvenergia senisest suuremas mahus turule toomiseks peavad Põhjamaade ja Baltikumi turukorralduse eest vastutajad Sutteri sõnul lahendama probleemi, mida tekitab Venemaal CO2 kvoodivabalt toodetud elektri piiranguteta ligipääs regiooni elektriturule.

"Vene elekter tekitab Balti ja Põhjamaade elektriturul ebavõrdset konkurentsi, kuna EL-ist väljaspool asuvad tootjad ei pea ostma CO2 kvooti ning neile ei rakendu ka muid karme EL-i keskkonnanõudmisi," lausus Sutter.

2018. aastal eksportisid Venemaa ja Valgevene elektribörsi Nord Pool piirkonda läbi Leedu ja Soome üle 13,3 TWh elektri. Eesti 2018. aasta elektritarbimine oli seejuures 8,7 TWh.

Võrreldes 2017. aastaga on Vene elektri kogus Põhjala ja Baltikumi turul kasvanud aastaga ca 50 protsenti.

Sutteri sõnul pole nii palju Vene päritolu elektrit kunagi varem Nord Pool'i elektriturule sisenenud.

Eesti Energia tootis 2018. aastal elektrit kokku 11 erinevast allikast, lisaks põlevkivile ka: põlevkiviõlist, põlevkivigaasist, maagaasist, kütteõlist, biomassist, turbast, segaolmejäätmetest, tuulest, päikesest ja veest. Elektrit toodeti Eestis, Lätis ja Leedus. Eesti Energia kaalub elektritootmise alustamist ka teistes Läänemere äärsetes riikides, kus energiakontsern juba tegutseb.