"Eesti uuemate põlevkivielektrijaamade kindlustuspoliis on biomassi kasutamine. Nii on võimalik tootmise CO2 eriheidet vähendada poole võrra ning saavutada tase, mis on võrreldav uute gaasielektrijaamadega," kirjutas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar teisipäeval Eesti Päevalehes.

Tema sõnul on sama teed on läinud enamik fossiilseid kütuseid kasutavaid Euroopa elektrijaamu, millest paljud kasutavad isegi Eestis toodetud puitpelleteid.

Tatar selgitab, et põlevkivielektrit ei päästaks ka Vene impordi lõpetamine või liitumine Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteemiga, kuna Venemaal toodetud elektri keskmine süsinikujalajälg on põlevkivielektri omast kolm korda väiksem.

"Kõrge CO2 hinna puhul on põlevkivi ikkagi viimane, mis turule pääseb, ning esimene, kes turult välja surutakse. Vene elektri sissevool Euroopa Liitu on probleem, sest see pärsib investeeringuid tootmisvõimsustesse Euroopa Liidus, aga ei ole põhjus, miks põlevkivist elektritootmise konkurentsivõime on kadumas," tõdeb asekantsler.

Tatar soovitab Eestil kiiremini üle minna põlevkiviõli tootmisele, kuna selle tootmisel on võimalik Eesti põlevkivist kasulikult kätte saada üle kahe korra rohkem energiat kui elektritootmisel ning seejuures vähendades mitmekordselt süsihappegaasi õhku paiskamist ja kasutades protsessis tekkivaid jääkgaase elektri tootmiseks.

Majandusministeeriumi asekantsleri hinnangul on Eesti peamine strateegiline väljakutse seoses põlevkiviga selle sektori kiirem muutumine ning selleks tasuks kaaluda vähemalt kahe uue õlitehaste ehitamist, põlevkiviõli tootjate poolt ühiselt rafineerimistehase rajamist ning selleks heitmekvoodi müügist riigile laekunud raha kasutamist.