"Aktuaalne kaamera": milliseid kulutusi valimislubadused kaasa toovad? ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Reformierakond on alustanud konsultatsioone valitsuse moodustamiseks. "Aktuaalne kaamera" vaatas seetõttu, milliseid kulutusi võiks võimalike koalitsioonierakondade lubaduste elluviimine kaasa tuua riigieelarvele.

Kampaania ajal lubas näiteks Reformierakond mitmesaja miljoni euro ulatuses maksulangetusi ja samas suurusjärgus erinevaid taristuinvesteeringuid.

Kõigi parteide lubatut uus koalitsioon aga kindlasti ellu ei vii. Kui Reformierakond koalitsiooni kokku saab, siis mõttekoja Praxis juhi Tarmo Jüristo hinnangul alustab uus valitsus maksuteemaga.

"Madalapalgaliste maksutagastuse süsteemi ümbertegemisest või natukene kohandamisest. Tõenäoliselt ka aktsiisid tulevad kähku lauale. Neid kalleid ettepanekuid on Reformierakonna lubaduste nimekirjas veel. Kui pensionitest rääkida, siis see on asi, mis nõuab oma raha. Aga Reformierakond on selle koha pealt ju teada-tuntud pika valitsemiskogemusega erakond, see on neil ju olemas. Eks nad peavad selle lihtsalt läbi arvutama;" rääkis Jüristo.

Lisaks Reformierakonnale on ka teised parteid lubanud ulatuslikke investeeringuid infrastruktuuri. Põhimaanteede neljarealiseks ehitamist ja raudteede moderniseerimist. Seega võiks uuel koalitsioonil olla mandaat neid ka ellu viia.

"Tegemist on kallite programmidega. Peamiseks probleemiks nende taristuinvesteeringute juures võib osutuda tööjõud. Hakkame ju ehitama Rail Balticut, kui sinna juurde panna 2+1 või 2+2 realised maanteed Pärnu, Tartu ja Narva suunal, siis see tegelikult vajab rohkemat tööjõudu ehitussektorisse," nentis Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina.

Küsimus on ka uute sammude rahastamises. Kui maksukoormust mitte tõsta, siis on ülikeeruline leida neid sadu miljoneid eurosid, mis uute asjade jaoks vaja läheb. Eesti Panga hinnangul on oluline, et uus koalitsioon ei hakkaks neid rahastama laenudega.

"Eesti majandusel on viimastel aastatel väga hästi läinud. Eesti tööturul on praegu selline seis, kus vabu inimesi on väga raske leida. Ja sellises olukorras peaks valitsus arvestama sellega, et täiendavat stiimulit majandus ei vaja. Ehk et kindlasti tuleks kinni pidada eelarvereeglitest. Et see oleks struktuurselt tasakaalus ja pigem tuleks headel aegadel raha koguda," lausus Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Moodustatava koalitsiooni peamine küsimus on, kas valitsus hakkab ettevõtjate ja välismaa suhtes olema pigem avatud ja kutsuv, arvas analüütik Kristjan Lepik. Ehk kas Eesti on kapitali ja inimeste jaoks atraktiivne.

"Kaks viimast valitsust Eestis on olnud mõõdukalt avatud riigi poolt ja tore oleks, et selline trend jätkuks. Reformierakond seni on olnud selles suunas toetav. Me oleme üks avatud tark riik. Kuid kelle nad valivad oma partneriks, see määrab väga palju selle, milline saab uue valitsuse töökeel olema," sõnas Lepik.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: