Prantsusmaa plaan tähendaks maksu kehtestamist umbes 30 rahvusvahelisele internetigigandile. Ainuüksi tänavu plaanib riik korjata maksudena juba 500 miljonit eurot, mis järgnevatel aastatel kasvab veelgi.

Eestis on maksuteemat küll arutatud, kuid jäädud konservatiivsele seisukohale - ei mingit iseseisvat tegutsemist. Põhjuseks eeskätt meie riigi väiksus, mis tähendab, et maksukogumisega kaasnev bürokraatia läheks rohkem maksma kui oleks sellest saadav tulu.

"Me eelistame globaalset kokkulepet, väga selget ühist maksustamist. Sellised ajutised meetmed tegelikult ei ole hea lahendus ja eriti veel olukorras, kus nende kogumine just meiesuguse väikse riigi puhul on pigem suurem kulu kui tulu," põhjendas rahandusminister Toomas Tõniste.

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis arvab, et pole mõtet norida tüli ettevõtetega, kelle päevakäive on suurem kui Eesti riigi aastaeelarve.

"Prantsusmaa puhul see turg on nii suur, et hiiud sealt ära ei lähe. Prantsusmaa puhul see maksukulu lisatakse lihtsalt teenuse hinnale ja kokkuvõttes maksavad needsamad kollaste vestidega prantslased selle hinna kinni, ainult et nad ei saa ise sellest arvatavasti aru. Eesti puhul võib juhtuda see, et need meile harjumuspäraseks saanud teenused võidakse lihtsalt päevapealt kinni keerata ja öelda, et Eesti turg on meie jaoks tolmukübe," ütleb Lehis.

Lisaks ebarentaablusele peab maksumaksjaid esindav ühendus oluliseks aspektiks ka julgeolekupoliitikat - enamik internetihiide on pärit USA-st, mis on Eesti peamine sõjaline liitlane, mistõttu pole USA ärritamine mõistlik.

Lehis leiab, et internetigigantide maksudest hoidumine on sõnum - järelikult on Euroopa Liidu maksud liiga kõrged ning pigem peaks tegelema maksutaseme alandamisega, et säilitada globaalne konkurentsivõime USA ja Hiina kõrval.

Rahandusministri sõnul on EL-i riigid aru saanud, et majandus on muutunud ja suurt äri tehakse tänapäeval teistmoodi, näiteks ei ole ettevõtete tegevus enam tingimata sõltuv nende füüsilisest asukohast, misõttu peab ka maksupoliitika sellega arvestama. Euroopa Liit ongi püsiva lahenduse suunas liikumas.

"On lootust, et 2020. aastal ikkagi OECD-s selline ühine arusaam ja nägemus leitakse, aga sinnamaani me ei hakka mingeid ennatlikke kiireid samme tegema, vaid ootame selle ära," leiab Tõniste.