"Välisilm" analüüsis Hiina majanduse murekohti ({{commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Hiinas parasjagu koos istuv rahvakongress on leevendanud rahanduspoliitikat, kärpinud ligi 300 miljardi dollari ulatuses makse ning vähendanud sotsiaal- ja kaitsekulutusi. Kõik ikka selleks, et tugeva juhina ajalukku minna tahtva Xi Jinpingi ajal ei saaks Hiinast algust ülemaailmne majanduskriis. Mis on praegu Hiina majanduse põletavad probleemid ning milles nähakse väljapääsu, uuris "Välisilm".

Oma aastaistungit pidaval Hiina parlamendil ehk rahvakongressil on mille üle mõelda. Ehkki jaanuaris läksid Hiina majandusnäitajad ülesmäge, kukkusid need veebruaris järsult, aastatagusega võrreldes koguni 20,7 protsenti.

Oma suur osa on siin muidugi USA presidendi Donald Trumpi tegevusel, kes tahab umbes 250 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele täiendavad imporditollid kehtestada. Ta on tollide kehtestamist küll edasi lükanud, kuid tollikirves ripub USA-Hiina kaubandussuhete kohal jätkuvalt.

Hiina esindajad ütlevad küll diplomaatiliselt, et tegu pole eriti suure murega.

"Ma olen täiesti kindel, et pärast rahandussektori avamist leiavad Hiina ja USA kindlasti ühise keele. Ehkki praegu on meil väikseid erimeelsusi, pole probleemid kuigi suured," lausus Hiina pangandus- ja kindlustusjärelevalvekomisjoni juht Guo Shuqing.

Ka Hiina välisministri Wang Yi sõnul on kaks riiki läbirääkimistel saavutanud suurt edu, ent uueks takistuseks on kujunenud nüüd USA tegutsemine Hiina sidetehnikahiiglase Huawei vastu, mida läänemaailmas üsna üldiselt nuhkimises kahtlustatakse.

"Hiljutine tegevus Hiina konkreetse firma ja selle esindajate vastu pole mingil juhul lihtsalt juriidiline juhtum, vaid tahtlik poliitiline surveavaldus. Hiina on rakendanud ja rakendab ka edaspidi kõiki meetmeid, et kindlameelselt kaitsta Hiina ettevõtete ja kodanike õigustatud ja seadusekohaseid huve," kommenteeris Hiina välisminister.

Üks Huawei tippjuhte Meng Wanzhou üritab parasjagu Kanadas vältida USA-le väljaandmist. Teda süüdistatakse pankadele valetamises Iraaniga sõlmitud tehingute kohta. USA Seattle'i föderaalkohtus aga arutatakse Huawei võimalikke riigisaladuste vargusi. Hiina pool pole Kanada kodanike vahistamisega Huawei juhtumi lahendamist kuidagi kergemaks teinud. Washington soovitab juba kõigil maailma riikidel mitte lubada Huaweid mobiilside viienda põlvkonna arenduste juurde.

Hädade hulgas, millega Hiina parlamendil riigi majanduse päästmise nimel tegeleda tuleb, on aga ka üleilmse nõudluse vähenemine. Globaalse majanduskasvu aeglustumise eest on hoiatanud Rahvusvaheline Valuutafond ning Euroopa Keskpank on sellele lisanud hoiatuse, et majandus jahtub ka Euroopas. Hiina on muidugi ise üks globaalse majanduse mootoreid ning muu maailm jälgib hinge kinni pidades, kuidas Hiina majandusel läheb.

Hiina muus maailmas toimuvat hingevärinal ei jälgi, sest nõudluse kahanemist mujal loodetakse kompenseerida rahuldades riigi hiiglaslikku siseturgu.

"Hiina on riik, kus elab ligi 1,4 miljardit inimest. Umbkaudse statistika kohaselt on meil üle 110 miljoni turuosalise, millest 34,7 miljonit on ettevõtted. Need arvud näitavad, et Hiinal on hiiglaslik turg nii tootmise kui ka tarbimise mõttes," ütles Hiina riikliku arengu- ja reformikomisjoni juht He Lifeng.

Samas on juba üle kümne aasta kestnud rahvusvahelise kapitali väljavool Hiinast. Hajamaistele ja teiste riikide firmadele on järgnenud Hiina enda ettevõtted, mille juhid tunnistavad, et on hoopis odavam toota Vietnamis või Bangladeshis, kui kunagi just odava tööjõu poolest kuulsaks saanud Hiinas. Peamiselt liiguvadki raha ja tootmine Hiinast Vietnami ning ega Hiina valitsus sellele kätt ette pane, pigem isegi soodustab seda.

Eeskätt on see halb uudis Donald Trumpile, kes võib avastada, et tema Hiina-vastastest sanktsioonidest pole mingit kasu. Kõigest eelnevast hoolimata ähvardavad USA sanktsioonid Hiinatki töökohtade kaotamisega. See aga omakorda vähendab tarbijausaldust, mis võib majanduse siseturu abil käigushoidmise raskeks teha.

Siiski on Hiina lubanud, et nad ei püüa tekkivaid probleeme lahendada valuutaspekulatsioonide abil.

"Me peame siinkohal rõhutama, et mitte mingil tingimusel ei hakka me kasutama valuutavahetust konkurentsi eesmärgil või Hiina ekspordi hoogustamiseks ja
kaubandustülide lahendamiseks. Me tõotame, et seda ei tee me kunagi," sõnas Hiina Keskpanga peadirektor Yi Gang.

Hiina majandus kasvab viimase 30 aasta kõige aeglasemas tempos. See on sundinud poliitikuid ajama stimuleerivamat rahanduspoliitikat. Sõna on võtnud ka president Xi Jinping ise, kelle sõnul on finantsriskide ärahoidmine valitsuse fundamentaalne kohustus. Samal ajal hoiatab peaminister Li Keqiang juba majanduse ülestimuleerimise eest.

Sõltumatute majandusekspertide hinnangul on Hiina majanduse aeglustumise üks põhjusi juba mainitud orienteerumine siseturule. Teine ning hullem häda on aga Hiina ettevõtete pidevalt kasvav võlakoorem.

Eksperdid hoiatavad ka, et Hiina tegelik olukord võib olla näidatust hullem, sest nagu kommunistliku partei ainuvõimuga riikidele kombeks, kipuvad nad halbu näitajaid ilustama. Samas ei usu praegu ükski tunnustatud ekspert, et Hiina maailmamajanduse suure pauguga kriisi võiks kukutada.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: