"Loomulikult on erimeelsusi ja võistlemist, kuid see on positiivne võistlemine," ütles Xi Pariisis pressikonverentsil pärast neljapoolset kohtumist Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni, Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga.

"Me liigume edasi koos. Me ei peaks laskma kahtlustel suunata meie pilgud pidevalt seljataha," lisas ta.

Nii Euroopa Liit kui Hiina on kannatanud USA presidendi Donald Trumpi "Ameerika ennekõike" välispoliitika tõttu, mille raames on Washington kehtestanud tariife oma suurimatele kaubanduspartneritele ning lahkunud Pariisi kliimaleppest ja Iraani tuumaleppest.

"Koostöö on parem kui vastasseis," ütles Macron.

Kohtumise järgses ühisavalduses lubasid Xi ja Prantsuse president Macron teha koostööd reeglitel põhineva maailmakorra edendamiseks. Nad lubasid suurendada jõupingutusi investeeringute käsitluse muutmiseks eesmärgiga teha need keskkonnasõbralikumaks. 

Xi ja Macron rõhutasid "vajadust suunata avaliku ja erasektori investeeringud kliimamuutusega võitlemise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks", eriti arengumaades, kus Hiina on suurinvestor, ning kinnitasid pühendumust 2015. aasta Pariisi kliimaleppele. 

Merkel tõstatas samas küsimuse, kui palju Hiina ja EL kahekesi teha suudavad. "Ühendriikideta ei ole mitmepoolsus võimalik," märkis Saksa kantsler. 

Kuigi liidrid rõhutasid, et Hiina, Prantsusmaa ja EL saavad mitmes vallas koostööd teha, esineb poolte omavahelistes suhetes pingeid.

Euroopa Komisjon nimetas sel kuul Hiinat "süsteemseks rivaaliks" ja esitles 10-osalist plaani rangema joone võtmiseks suhetes Pekingiga, mida Macron tervitas kui hilinenud ärkamist.

Muuhulgas hoiatas Komisjon, et Hiina riigiabi tööstusele moonutab konkurentsi ja et Euroopa firmasid sunnitakse Hiinale tehnoloogiat üle andma.

"Ma olen Hiina sõber," alustas Juncker oma sõnavõttu pressikonverentsil. Samas tõstatasid nii Juncker kui Merkel vastastikkuse küsimuse kaubanduses ja investeeringutes, vihjates, et Hiina peaks pakkuma Euroopa firmadele rohkem võimalusi nii oma siseturul kui Hiina rahastatud projektides mujal maailmas.

Euroopa tahab Pekingilt lubadust, et selle tohutu taristuprojekt "vöönd ja tee" ehk niinimetatud uus Siiditee viiakse ellu koostöös EL-iga.

Siiditee on väga tähtis projekt, ja "meie, eurooplased, tahame selles osaleda", ütles Merkel.

"See peab viima vastastikkuseni, aga selle leidmisega on meil pisut raskusi," sõnas Saksa kantsler pärast neljapoolset kohtumist. 

Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Günther Oettinger hoiatas nädalavahetusel, et EL-i "strateegiliselt oluline taristu nagu elektrivõrgud, kiirraudtee või sadamad ei ole enam Euroopa vaid Hiina kätes".

Teine pingete allikas on Hiina telekomifirma Huawei osalemine 5G mobiilsidevõrgu rajamisel, kuivõrd USA näeb Huaweid julgeolekuohuna ja süüdistab firmat Hiina kasuks luuramises.

Macroni otsus kutsuda kohtumisele Xiga ka Merkel ja Juncker vihjab tema soovile, et EL-i liikmesriigid võtaksid suhetes Hiinaga ühise positsiooni.

Xi Euroopa ringreis algas Itaalias, millest sai esimene G7 riik, mis "vöönd ja tee initsatiiviga" (BRI) liitus.

Macron ärgitas teisipäeval oma Hiina ametivenda "austama Euroopa Liidu ühtsust", tuues välja mured, et Peking proovib liikmesriike lõhestada.

Hiina president allkirjastas Prantsusmaa-visiidil kümneid leppeid tuumaenergia, kultuurialase läbikäimise ja puhta energia alal. Samuti võttis Peking endale kohustuse osta Euroopa lennundushiiult Airbus 290 lennukit A320 ja 10 lennukit A350.