Hiina tehnoloogiahiid Huawei avas äsja küberjulgeoleku keskuse Brüsselis. Seda selleks, et leevendada eurooplaste hirme nagu oleks Hiina telekomiettevõtte tehnika ja sidevõrkude kasutamine otsetee Hiina luureni.

Maailm hakkab välja ehitama uue põlvkonna 5G sidevõrke, kus hakkab liikuma tänasest oluliselt rohkem infot. Huawei on selles vallas liider. Samas näeb Hiina seadusandlus ette koostööd luureasutustega. Huawei sõnum Brüsselile oli, et tagauksi ei ole ja et töötame välja ühtsed küberjulgeoleku standardid.

"Me usume, et nii usaldus kui ka mitteusaldamine peab põhinema faktidel, mitte tunnetel ega spekulatsioonidel ega aluseta kuulujuttudel," arvas Huawei aseesimees Ken Hu.

"Huawei kohta on palju öeldud. On palju vääritimõistmisi Hiina küberturvalisuse seadusandluse osas. On palju vääritimõistmisi meie tegevuse osas ja meie suhete osas klientidega ja selles, kes teeb mida Euroopas, kui me räägime küberjulgeolekust. See on pikk arutelu, mis meil tuleb maha pidada, aga me teeme seda rõõmuga, sest me tahame rajada usaldust," rääkis omakorda Huawei küberturvalisuse küsimuste pressiesindaja Sophie Batas.

Huawei üritusel oli kohal hordides ajakirjanikke, aga mitte Euroopa Liidu kõrgeid esindajaid.

Komisjoni asepresident Andrus Ansip ütles detsembris, et Hiina telekomiettevõtted annavad põhjust muretsemiseks. Huawei asejuhiga värskelt kohtunud Ansip märkis nüüd, et seis on nüüdseks paranenud.

"Minu meelest on see väga pikk ja oluline samm õiges suunas, kui ka Huawei tunnistab, et Euroopa inimestel ja ka teistel inimestel on õigus muret tunda Huawei ja 5G tehnoloogia pärast üleüldse. Ja et seda muret kuidagi leevendada ja usaldust võita, selleks loomulikult esimene samm on loomulikult, et tunnistatakse inimeste õigust muret tunda. Teiseks tuleb olla tootjate poolt maksimaalselt avatud, tuleb järgida kõiki Euroopa standardeid, ja kolmandaks loomulikult koostöö on vajalik. Ainult nii saab seda usaldust võita," selgitas Ansip.

Kogu see vaidlus kipub lõpuks aga taanduma ikkagi küsimusele üldisest usaldusest. Vaidlus Huaweiga on vaid üks märk vastasseisust ja muutuvate suhete ajast - Euroopa riigid alles otsivad viisi, kuidas tõusva Hiinaga asju ajada.

Hiina kaubandus, äri, investeeringud ja laenud tähendavad Euroopa jaoks sageli mitmeid küsimusi - julgeolekulisi ja ka puhtalt majanduslikke. Sageli on tegemist riiklike ettevõtete ja subsiidiumidega ja hoopis teistsuguste sotsiaalsete ning keskkonda puudutavate standarditega. Nii on Hiina raha nimetatud "Trooja hobuseks", alguses heldena näivatest pakkumistest on lõpuks kasu eelkõige ikka Hiinale endale.

Brüsseli mõttekoja CEPS analüütik Weinian Hu näeb ka positiivset ja valdkondi, kus koostöö Hiinaga toimib. Tema soovitab Hiina kaasamist ja oma nõudmiste kuuldavaks tegemist. "Kaasamine on võti ja püüd näha Hiinat mitte kurja jõuna, vaid tervitada Hiina tõusu. Kaasamine on ka probleemidele lahenduse leidmise võti," lausus ta.

Weinian Hu leiab, et Hiinat on võimalik mõjutada järgima rahvusvahelisi reegleid ja standardeid. "Kui me vaatame Hiina majandusliku arengu ajalugu, siis USA on olnud väga edukas Hiina arengu mõjutaja. Näiteks intellektuaalse omandi õiguste kaitse küsimustes. USA sundis Hiinat kehtestama intellektuaalse omandi õiguse, seda ajal, mil Hiinas ei olnud mingeid intellektuaalse omandi seadusi. Oli USA-Hiina vastastikuse mõistmise memorandum, milles Hiina kirjutas alla kohustusele kehtestada intellektuaalse omandi seadus. Kuidas? Põhinedes ministri korraldustel. Nii et Hiina saab seda teha ja USA on olnud väga edukas Hiina sundimisel olema vastutustundlik kaupleja," selgitas ta.

Üks Hiina investeering Belgias on 200 miljonit eurot maksma minev tehnoloogiakeskus Brüsseli lähedal Louvain la Neuve´i ülikoolilinnaku külje all, mis on mõeldud eelkõige platvormiks Hiina ettevõtetele, kes tahavad tulla siinsete ettevõtjate ja teadlastega koostööd tegema ja kes tahavad tulla siin äri ajama.

Hiina investeeringud Euroopa Liitu on kasvanud, 2017. aastal ulatusid need Economisti arvutusel ligi 30 miljardi euroni, koondudes eelkõige infrastruktuuri ja tehnoloogiasse.

Euroopa Liit püüab samal ajal tugevdada välisinvesteeringute taustakontrolli, et teha vahet Euroopale kasulike ja kahjulike projektide vahel.

Omaette tähelepanu pälvib Hiina nn Siiditee programm. Infrastruktuuri panustamine paljudes riikides üle maailma, sageli just vaesemates piirkondades, on iseenesest sageli väga oodatud. Probleem on selles, et need projektid ei vasta sageli Lääne standarditele ja viivad riigid hoopis võlaorjusesse ehk sõltuvusse Hiinast.

"On olemas vastuvõtlikkus rakendada teatud standardeid, mis on vajalikud selle algatuse parandamiseks. Me arvame, et see on tehtav. Ja me arvame, et see on ka Hiina huvides austada sotsiaalseid norme, keskkonda ja korralikku võla ning finantsküsimuste haldust. Jätkusuutlikkus aitab Hiinal rohkem teenida," rääkis Euroopa välisteenistuse nõunik Georg Cunningham.

"Tuleb aktsepteerida seda, et Hiinas on väga erinev süsteem. Meile võib see süsteem mitte meeldida ja me võib-olla ei taha selles süsteemis elada, aga selline süsteem neil on. Seal elab 1,3 miljardit inimest. See süsteem ei muutu väga kiiresti, vaid tõenäoliselt jääb püsima. Parim strateegia Euroopa Liidu ja USA vaatepunktist on vaadata konkreetseid asju. Selle asemel, et öelda, et Hiina mudel on vale, me peame peatama Hiina ja saama ta WTO-st välja, me peame peatama Hiina investeeringud, vaatame parem konkreetseid asjaolusid. Kas see konkreetne asi on meile kasulik või kahjulik," sõnas mõttekoja Bruegel analüütik Uri Dadush.

Eelmine nädal tõi uudise, et Itaalia kaalub Siiditee algatusega ühinemist. Analüütikud leiavad, et Euroopale tuleks kasuks Hiinaga ühtsel häälel rääkimine. Mida see kõik tähendab võimalikule Hiina rahale Tallinna-Helsingi tunnelis? Ilmselt seda, et Euroopa Komisjon annab oma hinnangu, mil määral selline rahastus meid ohustab, aga lõppotsus tuleb langetada siiski Eestis ja Soomes. Euroopa Liidu kaasrahastamise prioriteet tunneli idee ei ole.