Euroopa Liit on viimastel aastal pürginud üha rohkem selle poole, et uurida Hiina investeeringute tausta ja nende rolli Euroopa äritehingutes ning strateegilistes hangetes, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.

Selle teemaga tegelemisel on olnud juhtrollis töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav eurovolinik Katainen, kes rääkis teisipäeval Strasbourg'is Euroopa Komisjoni värsketest seisukohtadest Hiina suunal.

Üks Euroopa Komisjoni muredest on seotud Hiina investeeringutega, mis võivad ohustada julgeolekut või avalikku korda. Riske sisaldavateks investeeringuteks võivad olla strateegilised sihtmärgid - näiteks sadamate ostmine Hiina firmade poolt.

Selles kontekstis väärib ajalehe hinnangul tähelepanu ka Hiina võimalik osalemine Tallinna-Helsingi tunneli hankel. Nimelt selgus eelmisel nädalal, et Hiina fond Touchstone Capital Partners on valmis investeerima Peter Vesterbacka veetavasse Tallinn-Helsingi tunneli projekti 15 miljardit eurot.

Eurovolinik Katainen märkis, et hetkel on tunneliprojekt veel liiga varases staadiumis, et Euroopa Komisjon võiks anda oma hinnangu hankega seotud julgeolekuohtude kohta.

"Liiga palju on lahtisi asju. Eestil ja Soomel tuleb hinnata hanke majanduslikku tasuvust ja eesmärgipärasust. Projekt pole veel selles faasis, et Komisjon võtaks selle kohta mingi selge seisukoha," selgitas ta.

Tunneliprojekti hakatakse analüüsima ka siis, kui seda finantseeritakse osaliselt Euroopa Liidu rahaga. "EL uurib siis, kui see eales nii kaugele jõuab," lausus Katainen.

Hiina otseinvesteeringud Euroopa Liidu liikmesriikidesse kümnekordistusid aastal 2016. 31,5 miljardi euroni. Tookord ostsid hiinlased kokku näiteks energiafirmasid, autotööstusi ja elektroonikaettevõtteid. Aastal 2018 oli Hiina otseinvesteeringute maht 17,3 miljardit eurot.

Uus EL-i seadus, mis käsitleb välismaiste investeeringute läbipaistvust, hakkab kehtima aprillis. Komisjoni hinnangul aitab see kaasa investeeringute hindamisele ja infovahetusele liikmesriikide vahel. Komisjon loodab, et tulevikus kaalutaks näiteks riske, mis on seotud välismaise panusega 5G mobiilse interneti võrkude arendamisse.

Kataineni sõnul on investeeringute hindamise asjus veel tööd teha. 13 liikmesriigil on juba seaduslikud võimalused takistada äritehinguid, mis nende hinnangul võivad olla ohuks julgeolekule, ning Soome on nende liikmesriikide seas. Samas tuleks parandada infovahetust tehingute puhul, mis puudutavad erinevates liikmesriikides tegutsevaid firmasid.

Üheks problemaatiliseks küsimuseks on Kataineni hinnangul riiklikud toetused Hiina firmadele - Hiina riigi poolt toetatud firmad võidavad tehinguid ja hankeid, kuid kahjustavat sellega ka konkurentsi. "Samal ajal võib küsida, miks riik tahab toetada just seda äritehingut," lisas Katainen.

Katainen sõnas, et suur osa Hiina investeeringutest on siiski Euroopas väga teretulnud, kuid samas tuleks Euroopal ärgata ja märgata selle rahavoo varjupoolt. Näiteks suur osa Euroopa tehnoloogiafirmadest on praegu Hiina ettevõtete omanduses ja see võib Euroopa konkurentsivõimet tulevikus märkimisväärselt kahjustada.

"Keegi ei soovi hiinlasi turult välja tõrjuda, kuid vaja on õiglast mänguväljakut," ütles Katainen teema lõpetuseks.