Presidendid on riikliku teenetemärgi tagasi võtnud 11 inimeselt ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Viimastel nädalatel on dopinguskandaalis räägitud Mati Alaverilt ära võetud riiklikest teenetemärkidest. Eesti presidendid on aga aastate jooksul teenetemärke esmalt andnud ja siis ära võtnud kokku 11 inimeselt.

Põhjusi, miks presidendid on varem antud teenetemärke tagasi nõudnud, on kolm, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõige mõjukam põhjus on Eesti riigi reetmine või riigi suhtes vääritu käitumine. Sel põhjusel pidi president Toomas Hendrik Ilves 2009. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi tagasi nõudma riigireetur Hermann Simmilt.

Samal aastal nõudis Ilves Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi tagastamist Risto Teinonenilt. Teinonen oli selle saanud Eesti iseseisvuse taastamisele kaasa aitamise eest, ent 2007. aastal lasi ta endast teha foto, millel kandis Maarjamaa Risti koos Natsi-Saksamaa embleemiga.

2014. aastal mõistis kohus omastamises ja riigisaladuse avalikustamises süüdi teabeameti töötaja Sergei Bõstrovi ja president Ilves võttis talt seejärel ära Valgetähe V klassi teenetemärgi.

President Kersti Kaljulaid võttis 2017. aastal ära Kotkaristi V klassi teenetemärgi endiselt kaitsepolitseinikult Jüri Figlovskilt. Ta mõisteti kohtus süüdi riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises.

Teine suurem põhjus, miks presidendid on teenetemärke tagasi küsinud, on seotud kriminaalkaristustega.

President Ilves võttis 2009. aastal Kotkaristi IV klassi teenetemärgi ära korruptsioonis süüdi mõistetud endiselt Lõuna prefektilt Aivar Otsaltilt.

Maadevahetuse kriminaalasja tõttu jäid teenetemärkidest aastatel 2010 ja 2014 ilma poliitikud Villu Reiljan ja Ester Tuiksoo, ettevõtja Toomas Annus ning maa-ameti endine juht Kalev Kangur.

2013. aastal küsis president teenetemärgi tagasi rahvakultuuri edendajalt Jaan Aitajalt, kes mõisteti süüdi pedofiilias.

Alles eelmisel nädalal otsustas president Kersti Kaljulaid, et võtab dopinguskandaali tõttu teenetemärgid ära suusatreener Mati Alaverilt.

Kõigist neist inimest on teenetemärgid tagasi toonud vaid Ester Tuiksoo, Aivar Otsalt, Sergei Bõstrov ja Jüri Figlovski.

Seda, kuidas teenetemärki tagasi tuua, kantselei ette ei kirjuta - küll aga on teenetemärgi tagasi toonud näiteks kaitsepolitsei, inimene ise või tema lähedane.

"Kui president teeb otsuse teenetemärgi tagastamiseks, siis inimest sellest teavitatakse. Seaduses ei ole ette nähtud ajalist piiri. Eks see ole au ja väärikuse küsimus, kas inimene tahab hoida enda käes midagi, millele tal tegelikult enam õigust ei ole," selgitas presidendi kantselei pressiesindaja Mailin Aasmäe.

Ta soovitab ka ülejäänutel teenetemärk tagastada. "Otsus on tehtud, see teenetemärk tuleks tagastada. Oleks ju kena kui nad meile selle tagasi saadaksid kantseleisse," ütles Aasmäe. Tema sõnul võib selle ära viia isiklikult või ka postiga.

Tagastatud teenetemärgid jäävad kantseleisse hoiule, sest iga märk on nummerdatud.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: