Riik sai valmis käitumisjuhised inimestele kriisiolukordadeks ({{commentsTotal}})

Kriisiõppus
Kriisiõppus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kolmapäeval tutvustab siseministeerium inimestele käitumisjuhiseid erinevateks kriisiolukordadeks. Kõige kiiremini saab juhised kätte veebiaadressilt kriis.ee.

Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd tõdeb, et mida sügavam on kriis, seda kauem läheb riigil aega, et kõiki hädasolijaid aidata. Niisiis on kogumiku "Käitumisjuhised kriisiolukordadeks" koostajad seadnud eesmärgiks, et kõik meie elanikud võiks olla võimelised kuni nädal aega iseseisvalt hakkama saama, seda ka näiteks juhul, kui kodus pole enam elektrit, kaugküte on välja lülitatud ja mobiilivõrk ei toimi.

"Uuringutest tuleb välja, et inimesed usuvad, et nad saavad kriisidega väga hästi toime, mis on iseenesest väga hea. Inimesed peavadki endasse uskuma. Kuid teiselt poolt väga vähesed on teinud midagi selleks, et päriselt hakkama saada," rääkis Murd.

Aga mida siis teha või kuidas valmistuda? Esiteks tasub läbi mõelda kodused varud ja abivahendid. Päevas kulub inimesel umbes kolm liitrit puhast vett ning toitu varudes tuleks mõelda sellele, et söögipoolis oleks mitmekesine, aga säiliks kaua. Ühtlasi ei tohiks unustada esmaabitarbeid ning vajalikke ravimeid. Ära kuluvad ka lihtsamad tööriistad, taskulamp ja varupatareid, aga ka patareitoitel raadio, sest ohuteavitusi edastatakse peamiselt rahvusringhäälingu kaudu.

Pikema nimekirja vajalikest varudest leiab juba käitumisjuhistest, aga seal on ka kirjeldatud, kuidas valmistuda juba konkreetsemateks hädadeks. Näiteks selleks, kui katkeb kaugküte.

"Kõigepealt tasuks mõelda, kas kodudes on erinevaid alternatiivseid küttekehasid. Mul endal on näiteks korda tehtud vanad ahjud ja on ka tahkekütte võimalus. Kuid loomulikult me ei taha, et näiteks Lasnamäe korteris inimesed hakkaks looma iseseisvaid küttekoldeid. Et siis tuleb ikkagi mõelda selle peale, kuidas sealt ära minna," selgitas Murd.

Sestap on oluline ka lähedastega läbi rääkida, et vajadusel nende juures peatuda. Niisamuti pannakse inimestele südamele, et lisaks endale tuleks mõelda ka neile, kes ise hakkama ei saa. Kortermajas võiks selgeks teha, kus elavad erivajadustega või vanemad inimesed, ning vanavanemaid ei tohi ära unustada ka suguvõsas.

Kui käitumisjuhiseid edasi sirvida, leiab nende seast ka kümme konkreetset kriisi, reeglina küllalt ootamatut õnnetust. Aga see, et kriis saabub ootamatult, ei tähenda, et selleks valmistuda ei saaks. Näiteks tasub inimestel vaadata maa-ameti kaardirakendust ja selgeks teha, kas nende kodu või töökoht asub mõne ohtliku ettevõtte läheduses. Kui ettevõtte sireenid tööle pannakse, on hea, kui kodus on välja vaadatud kõige kergemini välisõhu eest kaitstav ruum. Teada tasub ka näiteks seda, kuidas käituda, kui avalikus kohas tulistama hakatakse.

"Siis esimene asi on varjuda ja proovida ennast eemale hoida klaasikildudest," õpetas Murd.

Kui on vaja põgeneda, siis kindlasti ei tasu seda teha koos rahvamassiga, vaid valida tuleks mõni kõrvalisem tänav. Selles loos on toodud vaid mõni üksik näide ning Viola Murdi sõnul peaks igaüks vajalikud tegevused ja ettevaatusabinõud ise läbi mõtlema. 70-leheküljelist käitumisjuhiste raamatut igasse koju ei saadeta. Neid trükiti 10 000 tükki ning kindlasti jõuavad need koolidesse ja raamatukogudesse.

"Siit edasi me peaksime tegelikult tööd tegema selle nimel, et need käitumisjuhised muutuksid veelgi suupärasemaks ja käepärasemaks. Ja me ootamegi inimestelt tagasisidet, et mida keegi ise on kodus leidnud, millised on head nipid."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: