"Ennekõike otsime lahendusi, kuidas esitaks juba olemasolevaid ressursse paremini ette valmistada, ka sõjalisteks kriisideks või julgeoleku- ja riigikaitselisteks kriisideks," rääkis siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimise osakonna juhataja Jaanus Otsla Vikerraadio saates "Uudis+", tuues näiteks Ukraina konflikti laadseid olukord, kus võivad toimuda erinevad relvastatud äkkrünnakud, konfliktid või ka relvastatud grupeeringute piiriületus.

"Teine fookus, millega siseministeerium hetkel tegeleb on see, et otsida lahendusi ressursside juurdesaamiseks. Et kui sellest, mis on täna tsiviilkriisideks ja hädaolukordadeks planeeritud, peaks väheks jääma, siis mis on need võimalused, kuidas me saame inimressurssi juurde," ütles Otsla.

Samas rõhutas ta, et riigil on ka praegu olemas ressursid kriisidega toimetulekuks. "Ma kummutaksin selle kahtluse, justkui politsei- ja piirivalveametil puuduksid täna ressursid kriiside lahendamiseks, nii see kindlasti ei ole. Tsiviilkriiside ja hädaolukordade ohjamiseks on täna selgelt planeeritud võimed ja piisavad vahendid. Me võime tuua siin näiteks abipolitseinike rakendamist, kindlasti ei saa tähelepanuta jätta ka Kaitseliidu ja kaitseväe kaasamist. Need on kindlasti ressursid, mida me saame tsiviilkriiside ja hädaolukordade puhul kindlasti arvestada," rääkis Otsla.

Vastates saatejuht Merilin Pärli viitele, et siseminister Helme on soovinud eelkõige just sõjaväestatud piirivalve loomist, märkis Otsla, et reservi ülesanded saavad olema laiemad kui piiri valvamine.

"Hetkel me ei erista konkreetsete ülesannete põhiselt selle reservi tegutsemist, vaid ennekõike on meie tähelepanu pööratud sellele, et reserv luuakse erinevate funktsioonide ja ülesannete täitmiseks. Mitte piiri valvamiseks konkreetselt, vaid see on vajadusel ka vägivaldsete massirahutuste ja vägivaldsete grupeeringute ohjamiseks, äkkrünnakute lahendamiseks. Sealhulgas, kui me räägime piirivalvest, siis ka piiril võivad tekkida olukorrad, kus relvastud grupeeringud võivad ühel hetkel hakata massiliselt piiri ületama ja selle reservi ülesanne oleks sekkuda ka sellistesse olukordadesse," rääkis Otsla.

Tema sõnul ei tohiks reservi loomine tulla idapiiri väljaehitamise arvel, kuna kõrgetenoloogilist piiri on samuti sisejulgeoleku tagamiseks vaja. "Ilma selliste tehnoloogiliste vahenditeta on väga keeruline olla valmis laiaulatuslikuks kriisiks. Ehk siis inimesed ja tehnoloogia peavad käima käsikäes," rääkis Otsla.

"Väga oluline on aru saada, et ulatuslike ja pikaajaliste riigikaitseliste või julgeolekukriiside olukorras peame arvestama, et kaitsevägi ja Kaitseliit ei pruugi piisavalt toetada politsei-suunalisi tegevusi. Ja täpselt sama moodi me peame arvestama ka sellega, et kui riigis toimuvad suured kriisid, siis vabatahtlike kaasamine hakkab osaliselt vähenema. Seetõttu on oluline läbi mõelda, et mis on siis, kui teatud olukordades ressurssi enam ei piisa, inimesi ei piisa selleks, et kriisi lahendada," selgitas Otsla.

Küll aga nõustus Otsla sellega, et uue sisejulgeolekureservi moodustamine on praeguse valitsuse suunis. "Eks mõtted sarnase reservi üle ulatuslike ja pikaajaliste kriiside puhul on kindlasti ka varem olnud. Aga tugev surve sellega väga aktiivselt tegeleda sai alguse viimase valitsuse kokku pandud koalitsioonilepinguga, mistõttu on meil suurem surve ja vajadus nende teemadega ka kiiremini liikuda," rääkis siseministeeriumi osakonnajuhataja.

Osa ajateenijaid saab politsei-alase koolituse

Suurema reservi loomiseks soovib siseministeerium hakata ette valmistama kaitseväe ajateenijaid, kellest osale võiks anda vastava väljaõppe, märkis Otsla. "Meie fookus on sellel, et kuidas olemasolevasse ajateenistusse teatud väeosades anda täiendavat politsei-suunalist koolitust või õpet, mis võimaldaks ka ajateenistuse järgselt, reservteenistuses olevaid inimesi ühel hetkel kaasata suuremate riigikaitsekriiside lahendamisse," ütles siseministeeriumi esindaja.

Otsla kinnitusel saab ta kaitseministeeriumiga räägitu põhjal öelda, et ajateenijate hulgas saaks hakata tulevikus tõenäoliselt koolitama umbes 160 ajateenijat aastas, mis lisanduks reservile. Tema sõnul tehakse sellise reservi loomist tihedas koostöös kaitseväega, otsides kompromisse ja tasakaalu kaitseväe ja sisekaitse suunal.

Samas ei soovinud Otsla veel avada, milline oleks uue struktuuri alluvus ja kuuluvus. "Esialgu me ei spekuleeri, kas tegemist on täiesti uue vabatahtliku struktuuriga või see saab olema üks osa olemasolevast, näiteks abipolitseinike struktuuris. Sest ennekõike on meie fookus sellel, et kasutada ära nii palju seda varasemat väljatöötatud struktuuri ja taristut kui võimalik. Ehk siis üks arutelu küsimus ja diskussioon on kindlasti selle üle, et kas tänast abipolitseiniku väljaõpet peaks tulevikus suurendama fookusega, et need väljaõpetatud abipolitseinikud või mingi osa neist saaks kaasata ka relvastatud kriisikonfliktide lahendamisse. Sest hetkel ei ole abipolitseinikud selle jaoks koolitatud ega ette valmistatud," rääkis ta.

Juba ajateenistuse läbinud reservväelaste kaasamisest rääkides tõi Otsla võimaliku sihtgrupina välja endised politseinikud ja sisekaitseakadeemia lõpetanud, kes on saanud vastava koolituse või väljaõppe. Samuti need reservväelased, kes on ajateenistuses saanud ettevalmistuse, mis sobib ka politseisuunalisteks tegevusteks.

Reservi loomiseks tuleb seadusi muuta

Otsla tõdes, et üheks takistuseks reservi loomisel on õiguslik raamistik, mis praegu sellist struktuuri ette ei näe.

"Sellise süsteemi loomine sõltub täna väga paljuski meie õiguslikust raamistikust. Täna otsime õiguslikke lahendusi - meil on olemas soov, me soovime seda luua, aga õigus ei toeta seda. Seetõttu me otsime õiguslikke lahendusi, kuidas saame paremini seda süsteemi käivitada ja kuidas ära kasutada olemasolevaid, täna juba loodud mehhanisme," ütles Otsla. "Selge on see, et siin ei saa siseministeerium üksinda midagi ära teha. See eeldab suurt koostööd nii kaitseministeeriumi, justiitsministeeriumi ja riigikantseleiga," lisas ta.

Mikser ei näe uueks reserviks vajadust

Sotsiaaldemokraadist Euroopa Parlamendi saadik ja kunagine kaitseminister Sven Mikser ütles ERR-i raadiouudistele, et ei näe vajadust sellise struktuuri loomiseks.

"Ma arvan, et sellist paralleelstruktuuri ei ole meile vaja," ütles Mikser usutluses Mall Mälbergile. "Me teame, et sellised kõva käe ihalejatest mitteliberaalsed poliitikud on ajast aega olnud sellises kummalises lummuses või vaimustuses mõttest omada mingisuguiseid paralleelseid, lojaalseid, relvastatud struktuure," rääkis Mikser, lisades, et seda on olnud näha nii maailma kui ka Eesti lähiajaloos. Mikseri sõnul oleks ta mitte niivõrd endise kaitseminstri kui liberaalset demokraatiat armastava ja austava kodanikuna seetõttu "väga-väga ettevaatlik või isegi murelik".

"Olukorras, kus meil on olemas vabal kaitsetahtel põhinev organisatsioon Kaitseliit, kelle roll nii sõjaajal kui ka rahuaegsete kriiside lahedamisel on täpselt sätestatud. Meil on olemas ka vabal tahtel põhinev korrakaitse struktuur abipolitseinike näol. Ma ei näe mingisugust vajadust kasutada ressursse, et luua mingisugust uut relvastatud struktuuri," rääkis Mikser.

"Kutsuksin ka peaministrit ja valitsuspartnereid olema väga-väga ettevaatlik ja küsima väga kriitilisi küsimusi sellise algatuse kohta," lisas Mikser.