"Rahva teenrid" hindasid uue koalitsiooni moodustamist tõenäoliseks
Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa koalitsiooni moodustumine on juba tõenäolisem kui kui selle nurjumine, leidsid laupäeval Vikerraadio saates "Rahva teenrid" osalenud ajakirjanikud.
"Mina ütleks, et (koalitsiooni loomine) on (tõenäoline), kuna tagasipööramise momendid on käest lastud," ütles Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanik Krister Paris. Ta võrdles koalitsioonikõnelusi maratoniga, mida ei sobi pooleli jätta. Samas ta rõhutas, et mitmed rasked teemad on lükatud järgmisse nädalasse.
"Koalitsiooniläbirääkijad on jõudnud sinna, kus nüüd pooleli jättes on juba rohkem kaotada kui edasi minnes. Ehk siis ohverdatud on juba nii palju," leidis ka Postimehe arvamustoimetaja Peeter Helme. Punased jooned on asendunud hallide aladega, iseloomustas ta käivaid koalitsioonikõnelusi.
Saadet juhtinud ERR-i ajakirjanik Mirko Ojakivi viitas, et seni on koalitsioonikõneluste tulemuste ja kokku lepitu kohta väga vähe teada.
Helme võrdles toimuva kommenteerimist kremnoloogiaga, kus tegelikult toimuvat ennustatakse väikeste väliste märkide põhjal. "Meenutagem, kuidas pandi kokku praegust valitsuskoalitsiooni - ka siis olid signaalid mitte need, mis avalikkust oleks kohe rahuldanud," ütles ta ning soovitas seni lekkinud infokilde mitte üle tähtsustada. "Praegu tahavad läbirääkijad anda positiivseid signaale, kuid annavad endale aru, et ebamugavad teemad on veel ees ja seetõttu on nagu PR-lõksus. Tahetakse anda signaale, aga ei teata veel, milliseid," rääkis Paris.
Sellega nõustus ka Paris, kes meenutas eelmist koalitsiooni moodustamist, kus samuti oli pikka aega infosulg.
Samas leiti, et vähese info valguses on ka ajakirjandusel oht sattude pisidetailide arutamise lõksu, millega jääb suurem pilt kõrvale. Selle peale meenutas Helme, et lisaks detailidele on koalitsioonikõnelustel oluiline ka see, et need ei ole ainult peenhäälestus, vaid selle taga on ka läbi rääkivate erakondade maailmavaade.
Ojakivi viidatud endise Postimehe peatoimetaja ja Eesti 200 ridades ebaõnnestunult kandideerinud Lauri Hussari seisukohaga, et praegu toimuv on suurepärane kodanikuhariduse programm, mis paljastab poliitikute tõelise palge ei nõustunud Helme, kelle hinnangul on sama toimunud ka varasemate valimiste kontekstis. "See, mis toimub, on juba korduvalt nähtud. Aga millegipärast peetakse vajalikuks paljusid asju, mis ei erine üldse tavapärasest Eesti poliitikast, praegu tumedamates värvides või ütleme siis kirjumates toonides näidata," ütles Helme.
Paris tõdes, et valitsuse moodustamine on olemuslikult illusioonide purustamine, kuna inimesed hääletavad illusioonide poolt, aga valitsuse moodustamisel tuleb hakata tegema kompromisse.
EKRE kompab oma retoorikaga lasteoa piire
Rääkides EKRE retoorikast, mis on pälvinud laialdaselt kriitikat, leidis Ojakivi, et tema arvates ei taju EKRE veel sõna ja retoorika rolli oma uues positsioonis.
EKRE kompab seni vaikimisi heaks lastetoaks peetud piire märksa rohkemalt. Ta on toonud niiöelda normaalsesse leksikasse asju, mida võib-olla kümne aasta eest poleks üldse ette kujutanud, et me nende üle arutame, lisas Paris.
"Nõus, et EKRE on osa suuremast, üle-Euroopalisest lainest, mille osaks on ka seni olemasoleva ja kokkulepitu - hea lastetoa - piiride kompamine," tõdes ka Helme.
Samas möönis Ojakivi, et teatud piirini on EKRE-l õigus öelda, mis neile ja nende toetajatele meeldib. Aga võimu ja võimuerakonnana on see probleem, et iga minister ei saa öelda välja selliseid asju, mida lihtne riigikogu liige, kes istub opositsioonis. Minister ei ole ühe erakonna, isegi mitte koalitsiooni minister, vaid riigi esindaja.
Saates osalejad tõid esile, et ministri vastutus oma sõnade eest tuli näiteks välja Keskerakonna liikmest ministri Mihhail Korbi puhul, kes oma NATO-teemalise sõnavõtu tõttu pidi tagasi astuma.
Helme sõnul ongi ilmselt nii juhtunud, et protestipartei sai enda jaoks ootamatult palju hääli ja on nüüd muutunud peavooluks, sattus valitsust moodustama ning peabki nüüd hakkama otsustama. "Ühtäkki peabki selle erakonna juhtkond hakkama tõsiselt mõtlema - kui palju see, mille abil tehti kisa-kära ühiskonnas, on see, mille abil ühiskonda ka valitsema peaks. Ja ma ei ole kindel, kas need asjad päriselt kokku käivad," rääkisHelme. Ta meenutas, et sarnaste asjadega on pidanud ka silmitsi seisma Keskerakond ja ka näiteks Reformierakond, mis peab harjuma, et parim informatsioon ei kuulugi enam neil.
Ojakivi lisas, et Reforierakonna jaoks on uus ka see, et väga kaua oli mingi osa riigikogust sisuliselt valitsemisest väljas ja tema suurema jõuna sai endale partnereid valida, siis täna see enam nii ei ole ja see kindlasti oravatele ei sobi. Paris nõustus, et kindlasti pole hea, kui mingi jõud jääb väga pikalt valitsusest eemale.
Keskerakond võib uuest koalitsioonist isegi võita
Kommenteerides Keskerakonna positsiooni ja tulevikku käimasolevate koalitsioonimkõneluste valguses, jäi kõlama mõte, et Jüri Ratasel on siiski võimalus sellest ka edukalt välja tulla.
Ehkki selle nädala Turu-uuringute AS-i küsitlusest selgus, et lühiajaliselt ei ole Keskerakond oma toetust pärast valimisi ja koalitsioonikõneluste alust EKRE-ga kaotanud, siis strateegiliselt võib siiski kaotada, leidis Ojakivi.
Sellele sekundeeris Helme, kes avaldas arvamust, et vaevalt see koalitsioon püsib uute valimisteni.
"Iga juhul saab Ratas praegust meediat vaadates mainekahju," tõdes Paris. Aga Keskerakonna esimees võib siiski võita, kui valitsus mõne aasta vastu peab - öeldes siis, et näe, kaasasin ka need, keda teised ei tahtnud ja rahustasin pinges olnud ühiskonna maha, seletas Paris. "See võib olla mäng, mis väärib mängimist," lisas ta.
Terrase edu pole garanteeritud
Kommenteerides laupäeval teatavaks saanud Riho Terrase kandideerimist Isamaa esinumbrina Euroopa Parlamendi valimistel, meenutasid saates osalejad, et iga sõjaväelase poliitkasse minek ei pruugi alati suurt edu tuua.
"See pole alati tingimata taganud edu poliitikas. See on vahel nii läinud ja vahel ei ole," ütles Helme.
Samas oli Isamaa edu ka viimastel valimistel ilmselt suuresti tingitud tuntud nimedest nende kandidaatide hulgas. "Kuna Terras on pigem õnnestunud kaitseväe juhatajana - kui jätta kõrvale EKRE kaitseminstri kandidaadi Leo Kunase kriitik - siis see on vundament, mille rajada edu Europarlamendi valimistel," leidis Paris.
Ojakivi meenutas, et esinumbri staatus ei ole Euroopa Parlamendi valimistel nii oluline, kuna kandidaadid reastatakse ümber vastavalt saadud häälte arvule. Ja nii sai ka napilt Keskerakonna nimekirja pääsenud Yana Toom oma erakonna nimekirjas kõige rohkem hääli ja pääses Europarlamenti.
Samas tunnistasid saates osalejad, et kuna Euroopa Parlamenti pääseb igast nimekirjast ainult üks-kaks kandidaati, võib esikoht nimekirjas tähendada siiski üsna palju. "Eriti arvestades viimast ERR-i tellimusel Turu-uuringute AS-i korraldatud küsitluse tulemusi, mis lubaks Refomierakonnale isegi kuni kolme kohta. See tähendaks ülejäänud erakondadele kõigest kolme või nelja koha ärajagamist," ütles Ojakivi.
"Teoreetiliselt ei saa siiski välistada revanši võimalust nendele erakondadele, kellel riigikogu valimistel kehvasti läks. Aga samal ajal võib see taanduda ikka kõige popima poliitiku valimisele," tõdes Helme. Ja teiseks avaldab nendele valimistele tugevat mõju see, kuidas lõppevad koalitsioonikõnelused, lisas Paris.
Toimetaja: Mait Ots