Kohus mõistis endise Tartu abilinnapea õigeks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1553501700000 | amCalendar}}
Foto: Madis Hindre/ERR

Tartu maakohus mõistis Tartu endise abilinnapea Artjom Suvorovi (30) korduvas altkäemaksu võtmises, altkäemaksu küsimises ja kelmuse katses õigeks süü tõendamatuse tõttu.

Samuti mõistis kohus õigeks Kaido Sirge (38) ja Ivan Zajatsi (68) neile esitatud altkäemaksu andmise süüdistuses.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Margus Grossi sõnul vaidlustab prokuratuur kohtuotsuse.

"Kuigi kohus esitas tänasel istungil ainult lühikokkuvõtte põhistustest ehk selgitas oma otsust lühidalt, andis see siiski prokuratuurile piisava veendumuse, et kohtuotsuse vaidlustamine on vältimatu. Enne tuleb aga ära oodata kohtuotsuse täisversioon, et näha, kuidas kohus sellistele järeldustele jõudis," ütles Gross.

Prokuratuur süüdistas Suvorovit 2015. aasta novembris MTÜ Tartu Titans esindajalt Sirgelt 250 euro altkäemaksu võtmises vastutasuna mittetulundusühingule tegevustoetuse eraldamise eest. Kohus leidis, et süüdistus on tõendamata, kuna puuduvad täielikult tõendid selle kohta, et Sirge oleks Suvorovile üldse 250 eurot üle andnud.

Lisaks süüdistas prokuratuur Suvorovit selles, et ta küsis 2017. aasta esimeses pooles MTÜ Lõuna-Eesti Veteranide ja Pensionäride Liidu juhatuse liikmelt Zayatsilt altkäemaksu MTÜ-le Tartu Sotsiaalkapitali Arengukeskus. Kohus leidis, et Suvorovile etteheidetavat tegu ei nähtu ühestki tõendist. Altkäemaksu küsimise on oma ütlustes välistanud ka Zajats.

Samuti süüdistas prokuratuur Suvorovit selles, et ta püüdis Tartu linnavalitsuse eluasemekomisjoni liikmena 2016. aasta lõpus praeguseks 78-aastaselt naiselt petta välja 5000 eurot, lubades tagada kannatanule Tartu linnale kuuluva korteri võõrandamise. Kohus leidis, et tõendatud on vaid see, et Suvorovi kasutuses olnud telefonilt helistati kannatanule kahel korral. Kõnede sisu ei ole teada.

Pole tõendeid, mis seaks kahtluse alla Suvorovi ütlused, milles ta välistab raha nõudmise korteriprobleemi lahendamise eest. Seega on tegu sõna sõna vastu olukorraga kannatanu ja süüdistatava ütlustes. Kuna seaduse järgi tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks, mõistis kohus Suvorovi ka selles episoodis õigeks.

Samuti mõistis kohus Suvorovi õigeks kuriteo matkijaga seotud episoodides. 2016. aastal andis toetuste saamise infot soovinud matkija Suvorovile üle märtsis ja oktoobris pudeli konjakit ning oktoobris kinkekaardid väärtusega 250 eurot. Kohus hindas matkija käitumist liiga aktiivseks ja pealetükkivaks.

Matkija käitumine tekitas olukorra, kus Suvorovil oli ebamugav keelduda asjade vastuvõtmisest. Suvorovi soovimatus altkäemaksu vastu võtta avaldub ilmekalt selles, et pärast kinkekaartide saamist läks ta kohe linnapea juurde rääkima, mis on juhtunud ja andis esimesel kohtumisel kinkekaardid matkijale tagasi. Ka matkijale jäi mulje, et Suvorov nõustas teda mitte hüve saamise eesmärgil, vaid tulenevalt inimlikkusest.

Kohus ei nõustunud kaitsja väitega kriminaalasja jälituslubade ebaseaduslikkuse osas. Kohtu hinnangul oli jälitusmenetlus seaduslik.

Kohtumenetluse pooled saavad otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul. Kui otsus vaidlustatakse, teeb kohus tervikotsuse teatavaks 4. aprillil.

Otsuse jõustumisel jääb riigi kanda süüdistatavate kaitsjakulusid kokku 55 647 eurot. Sirgele peab riik hüvitama tema kolmepäevase kahtlustatavana kinnipidamise eest 138 eurot.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: