Kas prokuratuur kaebab kohtuotsuse edasi kõigis süüdistustes või jääb otsus mõnes osas jõusse?

Praegusel hetkel on prokuratuur esitanud apellatsiooni põhjusel, et ei nõustu esimese astme kohtu järeldustega kahes altkäemaksu episoodis ja ühes kelmuse katse episoodis. Prokuratuur ei vaidlustanud kohtuotsust ühes altkäemaksu episoodis. Prokuratuur nõustub Kaido Sirge õigeksmõistmises.

Palun selgitage, millest kandus teie veendumus, et Kaido Sirge Suvorovile altkäemaksu andis? Kordagi polnud altkäemaksu andmist näha, kordagi polnud neil omavahel altkäemaksust juttu. Ometi esitasite te neile süüdistuse.

Süüdistuse esitamine olemasolevatele tõenditele tuginedes saab toimuda mitmel erineval viisil. Siis kui prokuratuur on veendunud, et antud asjas on otsesed tõendid olemas, mis näitavad ilmselgelt, et isikutele on alust süüdistust esitada. Kuid teine kohtupraktikas omaks võetud seisukoht on see, et süüdistuse esitamine on võimalik rajada kaudsete tõendite peale. Ehk selline kaudsete tõendite ahel peab olema piisav, et sellele süüdistust saaks rajada. Sellele, mis prokuratuur esitas, lisandus terve hulk kaitsjate tõendeid, mis sellesse kaudsete tõendite ahelasse lõi teatud mõra ja neid kahtlusi tuli tõlgendada süüdistatavate kasuks.

Mis oli see kaitsjate poolt esitatud tõend või tõendite kogum, mis pani teid veenduma, et Kaido Sirge ei olegi kurjategija ja Artjom Suvorov ei saanud Kaido Sirgelt altkäemaksu?

Nad kohtus suutsid oma selgitustega põhjalikult selgitada kogu seda raha liikumise ja nende omavahelise kohtumise üksikasju, mida prokuratuuril vähemalt süüdistuse esitamise hetkel teada ei olnud.

Kaido Sirge kaasus oli kohtuasja mõttes tähtis. Palun selgitage, mis Artjom Suvorovi kriminaalasja algatas?

Selle menetluse alustamise tingis kogutud informatsioon. Ehk olid alus ja ajend selle menetluse alustamiseks. Seda osa on ka kaitsjad kahtluse alla seadnud, kuid esimese astme kohus leidis, et kriminaalmenetluse alustamine oli seaduslik ja põhjendatud.

[2016. aasta 7. jaanuaril tehti kaitsepolitsei Lõuna osakonna direktorile ettekanne, milles tugineti informatsioonile, nagu oleks Suvorov vähemalt alates 2015. aasta maikuust osalenud mitmete oma tuttavatega seotud rahastamistaotluste lahendamises. Ettekande kohaselt oli "alust arvata ka, et ta on nimetatud rahastamisotsustuste tegemises osalemise eest vastutasuna, sh MTÜ Tartu Titans esindaja Kaido Sirgelt, saanud isiklikult ja kolmandate isikute kasuks sularaha ja rahaliselt hinnatavaid soodustusi". - toim.]

Üks põhilisi vaidlusi selle kohtuasja raames puudutab kapo matkijat Aleksei Korikovi. Tema palus Suvorovilt abi spordiklubile Seibum ning viis kolm korda tema kabinetti kingitusi. Kohtotsuses märgitakse, et Korikovi käitumine asjade üleandmisel oli liialt aktiivne. Kas teie arvate teisiti?

Kui te küsite niimoodi – jah, ma arvan teistmoodi. Ja ma olen selle seisukoha ka vaidlustanud. Eks siis teise astme kohus, võimalik, et ka kolmas aste kõike seda matkimise seaduslikkuse poolt analüüsivad ja annavad oma hinnangu.

Siis kui Artjom Suvorov palus pakutud konjaki tagasi võtta ning ütles, et "see kõik on ebamugav", vastas Korikov: "Meil on see igal pool kombeks. Vot, meil on see kombeks… et ma tean, et ma tulen ühte riiki ühe karbiga, aga sõidan ära teise karbiga. No terviseks! Nah! Või sa oled invaliid?" Üsna kohe pärast seda Korikov lahkus ja jättis pudeli maha. Missugune osa sellest ei ole liialt pealekäiv?

Ma saan aru, et teil on olemas jõustumata kohtuotsuse mingisugune variant, kust te seda tsiteerisite. Mina olen esitanud prokurörina apellatsiooni, kus ma olen neid üksikuid tõendite fragmente analüüsinud tervikpildi mõttes. Ja ma leian, et ma sooviksin kogu seda tervikpilti kaitsta ja esitada ka ringkonnakohtu istungil. Nii et antud hetkel, kui me hakkame üksikuid momente sellest tõendite jadast välja võtma, siis see võib lõpuks moonutada tervikpilti. Ma arvan, et see ei ole praeguses menetlusfaasis õiglane.

Ometi proovin mina veel. Pärast Korikovilt kinkekaartide saamist läks Artjom Suvorov linnapea Urmas Klaasi juurde ja kaebas talle mure ära. Ütles, et siin käib üks mees, kes tõi kinkekaarte. Küsis ka, et mida ta tegema peaks. Kui Artjom Suvorov oleks tahtnud altkäemaksu võtta, kas ta oleks siis läinud linnapea juurde ja hiljem ka need kinkekaardid tagasi andnud?

See on üks viis, kus kohus on tõendeid hinnates leidnud, et Artjom Suvorov ei ole kuritegusid toime pannud. Ega prokuratuuri apellatsioon peatubki sellel, et prokuratuuri seisukohalt peaks ringkonnakohus need tõendid uuesti üle vaatama, uuesti hindama neid tõendeid kogumis ja jõudma sellele seisukohale, et Artjom Suvorov tuleks süüdi mõista. Praegusel hetkel ma selle juurde ka jään, et kõiki üksikuid varade ja hüvede üleandmisi ning vastuvõtmisi tuleb vaadata tervikpildis ajateljel. Selle käigus tuleb hinnata kogu suhtluse intensiivsust mõlema poole pealt. Ja selle põhjal jõuda järeldustele, kas tegemist on altkäemaksuga, kuriteo toimepanemisest loobumisega või tegevkahetsusega – mida iganes. Kõike seda tuleb hinnata.

Kohus küsib, miks oli Aleksei Korikovil tarvis Suvorovile viia veel teine pudel konjakit ja kinkekaardid, kui prokurör peab kuriteoks juba esimese konjakipudeli vastuvõtmist. Ehk miks matkimisega jätkata, kui uurimisorganite hinnangul on kuritegu juba läbi proovitud ja ära tõestatud?

Me ei saa seda niimoodi nimetada, et uurimisorganite arvates on kuritegu juba lõpule viidud. Jälitusega tõendite kogumine on üks tõendite kogumise viis. See on selles mõttes kõige rohkem ka kohtu poole pealt kontrollitav, et teatud raskelt isikute põhiõigusi riivavad tegevused toimuvad ainult väga kaalutletud otsuste alusel. Ja selle loa annab kohus. Ja tegelikult ka antud asjas jõudis kohus järeldusele, et jälitustegevust nii selle pikkuse kui aluste mõttes on tehtud põhjendatult ja see on seaduslik.

Nüüd küsimus, kas matkija tegevus võib olla intensiivne, kas tegemist on kuritegude toimepanemisega korduvalt või näitab see tervik meile, et see on toime pandud ühtse tahtlusega, need on kõik väga juriidilised nüansid, mida tõendeid ümber hinnates peab ka ringkonnakohus hindama.

Üks süüdistus puudutab naisterahvast, kes on linnaga pikalt vaielnud, et linn talle korteri annaks. Süüdistus põhineb naisterahva kaebusel, et Suvorov olla talle Mihkli nime all helistanud, abi pakkunud ja selle eest 5000 eurot küsinud – seda kaks korda. Kohus ei pidanud seda tõenäoliseks ja mõistis Suvorovi õigeks. Mille üle kohtus vaidlema hakatakse?

Kohus on öelnud, jah, seda, et siin võib tegu olla sõna sõna vastu olukorraga ja toonud ka välja oma põhjendused, mille järgi ta leiab, et kelle ütlused on usaldusväärsemad. Ka siin ei ole prokuratuur nõus ja taotleb ka selles episoodis tõendite ümberhindamist.

Kui Kaido Sirge kaasuses toetus prokuratuur kaudsetele tõenditele, siis kas teistes kaasustes on ka otseseid tõendeid?

Kelmuse episoodis on prokuratuuri arvates ka otseseid tõendeid. Altkäemaksu episood [mis puudutab väidetavalt altkäemaksu andnud Ivan Zayatsit] toetub prokuratuur kaudsete tõendite ahelale.