"2018. aasta seis osutus oluliselt kehvemaks, defitsiit süveneb ja ei saa olla juttugi uute kohustuste võtmisest," ütles Sõerd ERR-i ajakirjanikule Indrek Kiislerile. "Ka peaminister ise ütleb, et pigem tuleb hakata eelarvekulusid kärpima," lisas ta.
"Kes selle olukorra tekitas?" küsis Sõerd retooriliselt. "Ise ju tööd lõpetav valitsus selle olukorra tekitas. Mitte ühtki objektiivset põhjust ei ole, et me peaksime eelarve defitsiidis olema," rõhutas Sõerd.

Ka Lauri süüdistas eelarvepuudujäägis Ratase juhitud valitsust ning rõhutas, et uus valitsus peab hakkama olukorra parandamiseks makse tõstma või kulusid kärpima. "Kõik see tähendab eelkõige seda, et keskerakondliku valitsuse eelarvepoliitika oli äärmiselt vastutustundetu. Uuel valitsusel tuleb seadusest tulevalt hakata juba sellel aastal eelarve seisu parandama kas makse tõstes või kulusid kärpides. Järgmisel aastal samuti, tõenäoliselt ka ülejärgmisel aastal sõltuvalt sellest, kuivõrd arukat poliitikat uus valitsus ajama hakkab," kirjutas Lauri oma blogis.

Tema hinnangul praegu koalitsioonikõnelusi pidavate Keskerakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) "punased jooned" selleks eriti lootust ei anna. "Täpselt nagu ka kahe partneri enam kui kahe aastane praktika," lisas ta viitega Keskerakonnale ja Isamaale, mis moodustasid koos sotsiaaldemokraatidega praegu veel ametis oleva valitsuse.

Tõniste: mina sain vähe mõjutada

Lahkuva valitsuse rahandusminister Toomas Tõniste erakonnast Isamaa ütles Indrek Kiislerile, et kuna tema sai ministriks alles 2017. aasta suvel, kui järgmise aasta eelarve oli suuresti koos, ei saanud ta enam väga palju seda muuta.

"Tegelikult ma sain ju ministriks 2017. aasta suvel, kui oli juba sisuliselt 2018. aasta eelarve paika pandud. Ja minul oli võimalus seda defitsiiti, mis tol korral oli 0,5 protsenti, oli võimalus sügisel vähendada 0,25 protsendi peale ehk siis poole võrra," rääkis Tõniste ERR-ile. Tema sõnul põhjustas 2018. aasta puudujäägi see, et maksti prognoositust rohkem pensione, vanemahüvitisi, töövõimetoetusi ja tehti investeeringuid. "Investeeringud olid pea 60 miljoni euro võrra suuremad ja see tähendab seda, et mingid investeeringud lihtsalt said valmis, mis olid võib-olla planeeritud 2019. aastasse," lisas Tõniste.

Rahandusminister tunnistas, et edaspidi tuleb jätkata konservatiivselt ja seda peavad silmas pidama ka praegu võimukõnelusi pidavad erakonnad.