Riigikohus: e-hääletuse reeglid tuleks selgemalt sätestada ({{commentsTotal}})

E-hääletus.
E-hääletus. Autor/allikas: ERR

Elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid tuleks õigusaktides selgemalt sätestada, leiab riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kollegium.

Kolleegium juhtis kahe riigikohtusse jõudnud valimiskaebuse põhjal tähelepanu sellele, et põhiseaduslike valimisõiguse printsiipide ja õigusriigi põhimõtte paremaks tagamiseks oleks vaja e-hääletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid õigustaktides selgemalt sätestada.

Esimeses kolleegiumi läbi vaadatud asjas seadis valimistel osalenud erakond kahtluse alla valimispäeva õhtul kindlaks tehtud e-hääletamise tulemuse usaldusväärsuse. Seda põhjusel, et riigi valimisteenistuse juht allkirjastas hääletamistulemuse alles järgmisel päeval.

Kohus leidis, et ehkki valimispäeva õhtul kindlaks tehtud elektroonilise hääletamise tulemust riigi valimisteenistuse juht ei allkirjasta, ei ole põhjust kahelda valimistulemuste autentsuses. Viimase tagab häälte avamise ja lugemise käigus hääletamistulemusele tekkiv krüptograafiline allkiri.

Teises kaebuses leidis riigikogu valimiste kandidaat, et e-hääletusel polnud täidetud hääletamise algusest lõpuni kontrollitavuse nõuet, kuna e-hääli enne lugemist ei miksitud. Kolleegium selgitas, et valimispäeva õhtul loeti üle miksimata elektroonilised hääled, kuid 4. märtsil toimunud häälte korduslugemisel hääled eelnevalt ka miksiti.

Riigikohus ei rahuldanud kumbagi valimiskaebust. Kohus kirjeldas otsustes e-hääletuse tulemuste kindlakstegemise, sealhulgas häälte miksimise, lugemise, samuti tulemuste allkirjastamise ja valimiste infosüsteemi sissekandmise protsessi ning leidis, et neid reegleid tuleks õigustloovates aktides täpsustada.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: