Valimisteenistuse kinnitusel tegeleb Eesti OSCE büroo soovitustega ({{commentsTotal}})

Riigikogu valimised.
Riigikogu valimised. Autor/allikas: Aurelia Minev/ERR

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) esitas märtsis peetud riigikogu valimiste järel Eestile rea soovitusi, millest osa on valimisteenistuse teatel juba lahendatud, teistega tegeletakse ning osa pole asjakohased.

Kuna kümnest soovitusest pooled puudutasid elektroonilist hääletamist, mille kohta on rapportis öeldud ka, et "praegune e-hääletamise süsteem on tunduvalt paranenud võrreldes varasemate versioonidega", siis ütles riigi valimisteenistuse asejuht Arne Koitmäe, et 2017. aasta kohalikel valimistel võeti kasutusele uus elektroonilise hääletamise süsteem, mis arvestab senist kogemust ja arenguid valdkonnas, muuhulgas on sisse viidud hääle tervikluse kontroll. "See ei tähenda, et vana süsteem ei oleks oma ülesannet täitnud," rõhutas Koitmäe.

Aruande tõdemusele, et e-hääletamise süsteem ei ole eraldiseisev tarkvarast, mis tähendab, et süsteemikomponentide tõrked võivad põhjustada erinevaid tõrkeid valimistulemustes, vastas Koitmäe, et see on teadaolev tehniline risk, mida maandatakse teiste protseduuridega. "Antud juhul on viidatud häälte lugemisel nende dekrüpteerimise võimalikele vigadele. Selle riski maandamiseks tehakse enne e-hääletamise algust häälte testlugemine (testdekrüpteerimine) ja kontrollitakse, et dekrüpteerimise tulemus on korrektne. Küsimus ei olegi niivõrd selles, et vead dekrüpteerimises tingiksid vigu tulemuses, vaid sel juhul ebaõnnestub juba kogu dekrüpteerimine. Siin oleme palunud ka täiendavaid selgitusi raporti autorilt," ütles valimisteenistuse asejuht.

"Samuti on süsteem haavatav rünnakute suhtes, mis võib mõjutada avalikkuse usaldust," öeldakse ODIHR-i aruandes. "Kõik raportis olevad riskid on teada, nende maandamisega on arvestatud. Oleme arvestanud nii sise- kui välisrünnakute võimalusega. Loomulikult arendame süsteemi jooksvalt edasi, meil on nüüd uue süsteemi kasutamisel kolme valimise kogemused," märkis selle peale Koitmäe.

Samas ei nõustu valimisteenistus aga ODIHR-i kriitikaga valimiste jaoskonnakomisjonide moodustamise kohta, mille puhul leitakse raportis, et jaoskonnakomisjoni liikmete maksimaalse arvu osas valitseb ebaselgus ning see võib ohustada poliitilist tasakaalu ja võrdsust kandideerivate erakondade vahel

"Meie hinnangul jaoskonnakomisjonide moodustamine kehtiva regulatsiooni alusel toimib ja ei ole reeglina konflikte tekitanud. Soovitus baseerub ühel vaidlusel, mis viimastel riigikogu valimistel tekkis," ütles Koitmäe. Tema sõnul on jaoskonnakomisjonide moodustamise eripära, et see on volikogu ainupädevusse kuuluva otsus, mille vaidlustamine ei ole võimalik valimiskaebuste lahendamise korras, ehkki seda saab vaidlustada näiteks halduskohtu vahendusel. "Tegemist ei ole spetsiifiliselt valimiste teemaga, vaid puudutab volikogu õigusaktide järelevalvet üldisemalt," lisas Koitmäe.

Küll aga tegeleb Eesti sellega, et parandada erivajadustega inimeste võimalusi hääletada, mis on samuti üks ODIHR-i soovitus Eestile. "Selle temaatikaga tegeleme pidevalt, ka raport kirjeldab neid meetmeid. Oleme instrueerinud kohaliku taseme valimiste korraldajaid, samuti aitanud koguda ja süstematiseerida infot hääletamisruumide ligipääsetavuse kohta. Jaoskondade ligipääsetavuse küsimuse on tõstatanud ka õiguskantsler," märkis valimisteenistuse asejuht.

Aruande soovitustes öeldakse, et valimisametnikud võiksid teha rohkem jõupingutusi selle nimel, et erivajadustega inimesed saaksid hääletada. "Selle jaoks tuleks tõhustada või rakendada meetmeid nagu ligipääsetavuse tagamine valimisjaoskondades, kättesaadavate infomaterjalide ja abivahendite väljatöötamine ning digitaalsete tööriistade ja veebirakenduste ligipääsetavus," öeldakse samas.

"E-hääletamise rakendusel on praegu olemas tugi vaegnägijatele, kuid ka siin plaanime laiendada seda rohkematele operatsioonisüsteemidele," kinnitas Koitmäe.

Kui ODIHR-i raportöörid tõdevad, et kõiki büroo varasemaid soovitusi pole veel ellu viidud, siis Koitmäe sõnul ei ole aru saada, millistest soovitustest käib jutt. "Raport ei täpsusta, milliseid soovitusi silmas peetakse. Eelmine OSCE/ODIHR raport on 2015. aasta riigikogu valimistest. E-hääletamise korraldust käsitlevaid soovitusi on kas järgitud või ei ole need enam ajakohased, kuna 2017. aastal võeti kasutusele uus e-hääletamise süsteem. Muid valimiste korraldajate tööd puudutavaid soovitusi eelmises raportis ei olnud," ütles ta. Ta lisas, et 2015. aastal esitati kommentaare ka muudel valimistega seonduvatel teemadel, nagu näiteks erakondade rahastamise, rahastamise järelevalve ja valimiskampaania rahastamise kohta.

"Kuigi vaatlusraport tavapäraselt keskendub soovitustele, on kokkuvõttes raport siiski positiivne," tõdes valimisteenistuse asejuht Koitmäe.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: