Lisaks linna äriliini depolitiseerimisele muudetakse linna kõrgemate ametiisikute valikukomisjonid apoliitiliseks. Ametialastes kuritegudes ja võimu kuritarvitamises süüdimõistetud isikuid, kelle karistus ei ole kustunud, ei võeta tööle ametiisikuna linnaasutustesse ja linna kontrolli all olevatesse juriidilistesse isikutesse, teatas linnavalitsus.

Linn lubab ka rakendada täiendavaid meetmeid tagamaks, et linnameedia oleks poliitiliselt tasakaalustatud ning et seda ei kasutataks valimisreklaamiks.

Vaadatakse üle väiksemate linnaasutuste iseseisvatena säilitamise vajadus ning võimalusel liidetakse need teistega või antakse nende funktsioonide üle linna ametiasutustele. Jätkatakse ülelinnaliste tugifunktsioonide tsentraliseerimist kinnisvarahalduse, finantsjuhtimise, infotehnoloogia, personali, riigihangete jm valdkondades. Tallinna sisekontrollisüsteemi tuleb tugevdada ja arendada seda kooskõlas rahvusvahelistele siseauditi standarditega, märkis linnavalitsus.

Samuti uuendatakse mittetulundustegevuse toetuste määramise protsessi ja reeglistikku, tagamaks kõikide linnaeelarve vahendite arvelt antavate toetuste vastavus linna õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

Linna korruptsioonivastase strateegia väljatöötamise töörühm moodustati mullu mais linnapea Taavi Aasa initsiatiivil, töörühma juhib linnasekretär Toomas Sepp.

Strateegia koostamise välisnõustajana kaasati advokaadibüroo Sorainen majanduskuritegude ennetamise ja uurimise meeskond, kuhu kuulusid endine riigi peaprokurör ja vandeadvokaat Norman Aas, endine ringkonnaprokurör ja vandeadvokaat Merika Nimmo ja advokaadibüroo partner Carri Ginter.

Vandeadvokaat Norman Aas ütles strateegia loomist kommenteerides, et linnavalitsus andis neile täielikult vabad käed analüüsitavate valdkondade ja võimalike ettepanekute osas.

"Samas sai esimestel nädalatel selgeks, et Tallinna linnas juba seni rakendatud korruptsioonivastastel meetmetel suuri puudujääke kehtivate seaduste valguses tegelikult ei olnud, nõutud sisekorrad olid kinnitatud ja sisekontrollisüsteem olemas," ütles Aas. Ta lisas, et see ei ole olnud siiski piisav, et tagada Tallinna linnas korruptsioonivaba keskkonda.

"Kuigi olukord on viimasel paaril aastal tunnetuslikult oluliselt paranenud, on probleemiks jätkuvalt mineviku taak, mis tekitab umbusku tegeliku mentaalse muutuse vastu linnavalitsemises. Seetõttu oli üldine ootus, et Tallinn ei piirduks korruptsiooniennetuse puhul vaid seaduses nõutud miinimumiga," ütles ta.

Seetõttu pandi Norman Aasa sõnul strateegia loomise käigus suurt rõhku ilmingutele, kus otseselt seaduserikkumistest rääkida ei saa, kuid kus ametiisikute või erakondade erahuvid võivad domineerida avalike huvide üle. "Need on sageli ka just juhtumid, kus avalikult deklareeritud väärtused kõige rohkem proovile pannakse," tõdes Aas.

Tallinna linnapea Taavi Aasa sõnul on Tallinn ja Eesti osa Põhjamaadest, kus korruptsioonitase on suhteliselt madal, kuid tuleb arvestada, et inimesed on avaliku teenistuse suhtes põhjamaiselt nõudlikud ja kriitilised.

"Seepärast peame tegema maksimumi, mitte piirduma seaduses nõutud miinimumiga. Peame silmas pidama Soomes ja Skandinaavias harjumuspäraseks saanud kõrgtaset, mitte juhinduma Ida-Euroopa tasemest, kust me kunagi alustasime," märkis ta.

Linnapea lisas, et varasemate aastate skandaalid on andnud usaldusele mitmeid lööke, mille taastamiseks tuleb teha järjepidevaid pingutusi. Soraineni advokaadibüroo soovitused avaldavad olulist mõju juba olemasolevale korruptsioonivastaste tegevuste kavale.

Tegevuskava täiendamist ja selle elluviimist hakkab juhtima linna sisekontrolöri teenistus.

Strateegia tugineb põhjalikule analüüsile, mille raames viidi muu hulgas läbi fookusintervjuud linna võtmeametnikega, korraldati küsitlus linnaasutustes ning analüüsiti mittetulundustegevuse toetusi ja tehinguid linnavaraga. Kokku tehti 37 konkreetset ettepanekut Tallinna linna korruptsioonivastaste meetmete täiendamiseks ja elluviimiseks.