Rootsi Uppsala ülikooli haridusosakonna teadusassistendi Andre Bryntessoni sõnul on Aasiast ja Aafrikast tulnud tudengid enamasti väga motiveeritud ning heade tulemustega ja suurem osa neist läheb ka pärast õpingute lõpetamist oma kodumaale tagasi, et omandatud teadmistega just seal võimalikult kasulik olla, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Neist, kes Rootsi jäävad, on Rootsi ühiskonnal aga sedavõrd palju kasu, et Rootsis hautakse isegi plaane, kuidas meelitada kaugetest paikadest tulnud tudengeid pärast õpingute lõppu Rootsi jääma.

"Me püüame meelitada neid siia jääma, sest nad panustavad ühiskonda palju. Paljud neist, eriti Aasia üliõpilased õpivad alasid, tehnilisi alasid näiteks, mille spetsialiste on Rootsil väga vaja," ütles Bryntesson.

Bryntesson lisas, et näiteks Eestis on välistudengite hulgas väljalangevus väiksem kui Eesti enda üliõpilaste seas.

Soome rändeinstituudi direktor Tuomas Martikainen lisas, et loomulikult on ka kolmandast maailmast tulnud üliõpilaste hulgas igasuguseid tegelasi. Üldiselt aga hakkavad sealtkandi tudengid silma pigem oma kõrge tasemega.

"On üsna suur lävi üldse kodumaalt lahkumisele välismaale õppima minekuks. See nõuab raha, see nõuab vilumust, see ei ole alati sugugi lihtne. Põhjus, miks inimesed lähevad, on see, et nad tahavad parandada oma elu mingil viisil. Nad tahavad näiteks paremat ametit, et hankida rohkem jõukust," rääkis Martikainen.

Martikainen kinnitas, et on isegi Helsingi ülikoolis kolmandast maailmast pärit tudengeid õpetanud ning tegu oli väga andeka ja usina seltskonnaga.