Mikser läheb riigikogu esimehe valimistel Põlluaasa vastu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Sven Mikser
Sven Mikser Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kui Keskerakonna, EKRE ja Isamaa loodav koalitsioon esitab 4. aprillil riigikogu juhatuse valimistel spiikri kandidaadiks rahvuskonservatiivide aseesimehe Henn Põlluaasa, siis opositsioon võib talle vastaskandidaadiks panna sotsiaaldemokraat Sven Mikseri.

KEI – Keskerakonna, EKRE, Isamaa – võimuliit tahab endale riigikogu esimehe ja ühe aseesimehe kohta. Väidetavalt on koalitsioonikõnelusi pidavad kolm erakonda leppinud kokku toetada spiikri kohale EKRE aseesimeest Henn Põlluaasa.

3. märtsi parlamendivalimised küll suurelt võitnud, ent tõenäoliselt opositsiooni jääv  Reformierakond koos sotsiaaldemokraatidega kaalub Põlluaasa vastaskandidaadiks praegust välisministrit, SDE poliitikut Sven Mikserit. Kuna neil kahel erakonnal on parlamendis kokku vaid 44 häält, siis püüavad nad lisahääli saada Keskerakonna fraktsioonist, kus mitmed inimesed tunnevad vastumeelsust EKRE osalemise suhtes Jüri Ratase algatatud valitsuskõnelustel.

"Tõenäosus, et me saame keskfraktsioonist seitse häält Mikseri toetuseks, ei ole siiski väga suur," oletas Reformierakonna poliitik omavahelises vestluses. "Paraku on suurem tõenäosus, et Keskerakond "triigib" oma inimesed ükshaaval nii sirgeks, et peale Raimond Kaljulaiu hääletavad kõik Põlluaasa poolt, ükskõik, mida nad sisimas sellest arvavad."

Mikser ja Põlluaas on riigikogu eelmises koosseisus korduvalt sõnalisi teravusi vahetanud, viimati arutades ÜRO ränderaamistikku, mida Põlluaas nimetas "uueks ja salakavalaks immigratsioonipumbaks" ning nõudis Mikseri tagasiastumist välisministri kohalt. Too omakorda kasutas Põlluaasa suhtes reljeefseid väljendeid, mida hiljem tagasi ei võtnud, öeldes: "Kui siin üldse midagi kahetseda, siis eelkõige seda, et mina (ja mitte ainult mina) olen mõnikord varem kas laiskusest, mugavusest või argusest vait olnud, kui ähvardatakse-kiusatakse-trollitakse mõnd teist "tolerasti"."

Põhiseaduse järgi asetub riigikogu esimees Eestis tähtsuselt presidendi ja peaministri vahele, olles riigi kodanik nr 2, kes peab vajadusel asendama presidenti.

Oma sõnumi saatis riigikogu liikmetele juba ette ka president Kersti Kaljulaid, allkirjastades 31. märtsil otsuse kutsuda riigikogu uus koosseis avaistungile.

"Loodan, et iga rahvalt mandaadi saanud saadik mõtleb hoolega, mis on tema vastutus. Rahvaesindaja on oma mandaadis vaba. Ta ei vastuta oma erakonna toetajate, fraktsioonijuhi, isegi mitte kitsalt mingi piirkonna inimeste ees," ütles president Kaljulaid. "Eelkõige ja kõigepealt on igal rahvaesindajal vastutus Eesti rahva ees, vastutus meie riigi ees. Vastutus selle eest, et meie põhiseaduse mõtet austataks, meie riigile ja rahvale kalleid vabadusi ja väärtusi kaitstaks."

Riigikogu esimehe ja seejärel kahe aseesimehe valimised on salajased. Riigi valimisteenistus paigaldab sel puhul parlamendi suure saali kõrvale fuajeesse valimiskabiinid ja hääletus toimub valimissedelitega.

Senise parlamendiloogika järgi kuuluks riigikogu esimese aseesimehe koht KEI valitsuse kõige väiksemale osapoolele, Isamaale. Ent väidetavalt panustab Isamaa Euroopa Komisjoni voliniku ametikoha hõivamisele. Sinna saaks sügisel minna senine justiitsminister Urmas Reinsalu. Kui uus koalitsioon nii ka kokku lepib, võib esimeseks asespiikriks saada Enn Eesmaa Keskerakonnast, kes täitis sama ametit ka viimased kaks ja pool aastat.

Reformierakond soovib saada riigikogu teise aseesimehe kohta, kuhu nad esitavad kandidaadiks ilmselt erakonna auesimehe, Euroopa Komisjoni endise asepresidendi, Eesti kunagise pea-, välis- ja rahandusministri Siim Kallase.

Toimetaja: Toomas Sildam

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: