Tüür rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Ukraina presidendivalimiste senine ajalugu näitab, et taasvalituks saamine on pigem erand kui reegel. See on õnnestunud siiani vaid Leonid Kutšmal.

"Praeguse riigipea Porošenko populaarsust on tugevasti räsinud see, et ta valiti n-ö suurte lootuste peale, et tulevad mingid muudatused. Aga need lootused kuhtusid, kuna need muudatused olid väga visad tulema. Tõsi küll, Porošenko poolt on päris paljud Ukraina tõsimeelsed patrioodid, sealhulgas sõjaväelased, aga sellest ei pruugi piisata," rääkis politoloog.

"Nüüd, kui Zelenski ümber või tema vastu ei tõmmata käima mingisugust väga inetut skandaali, siis on temal tunduvalt suurem tõenäosus saada valituks kui praegusel riigipeal. /.../ Tõenäoliselt kordub küll sama stsenaarium, et n-ö puhta lehena, uue inimesena, suurte muudatuste lootuses valitud uus mees, ei suuda ka tema muuta seda juba pikaajaliselt sisse harjunud korruptiivset ühiskondlikku poliitilist süsteemi," lisas ta.

Zelenski populaarsus seisneb Tüüri hinnangul selles, et ta oskab inimestega väga arusaadavas keeles suhelda.

"Ta oskab väga hästi inimeste poole pöörduda. Näiteks tema valimisprogramm oli kirjutatud väga lihtsas, arusaadavas keeles. Täpselt samasugusena teda tuntakse ka lavalaudadelt," rääkis Tüür.

Ukraina valijatele ei lähe Tüüri sõnul korda, et Zelenskit süüdistatakse oligarh Igor Kolomoiski meeskonda kuulumises.

"Sellest pole keskmise Ukraina valija jaoks midagi erakordset ega negatiivset. Ukraina poliitilises süsteemis on süüdistused kuulumises ühte või teise mõjurkonda täiesti tavapärased ja selles ei ole midagi üllatavat ega pelutavat," selgitas Tüür.

"Ka selles, et tal puudub praegu tugev majandusprogramm või hea meeskond, ei ole keskmise valija jaoks mingit erilist negatiivi, sest ega neid meeskondi polnud võtta ka eelmistel presidentidel enne valituks saamist," lisas ta.