Mälestusmärk on pühendatud 31 soomlasele, kes langesid 1919. aastal Eesti Vabadussõjas ning kes on nimetatud kirikuparki maetud, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.

Mälestusmärgi rist pälvis tähelepanu märtsi lõpus, kui eesti keele tõlk Pekka Linnainen ja tema eestlastest kolleegid märkasid, et mälestusmärgi risti on keeratud algsest asendist 90 kraadi. Nimelt peaks risti esikülg olema Bulevardi poole ehk suunas, kuhu Eestis langenud mehed on maetud, nüüd oli rist aga pööratud hoopis Yrjönkatu suunas.

Linnainen andis tähelepanekust teada Helsingi linnavalitsuse elektroonilise tagasisidevormi kaudu ning võttis hiljem ühendust ka ajalehega Helsingin Sanomat.

Ta selgitas, et tema kaks eestlasest kolleegi, kes on Eesti Vabadussõja teemat ka uurinud, pidasid risti vale asendit soomlastest kangelaslangenute suhtes solvavaks.

Helsingi linna kunstimuuseumi avaliku kunsti juht Taru Tappola andis teisipäeval teada, et rist saab peagi õige asendi.

Lisaks parandatakse linna avalikus informatsioonis üks viga, mis puudutab mälestusmärgi avamise aega - nimelt avati mälestusmärk tegelikult 1923. aastal, mitte 1921. aastal, nagu Helsingi linna poolt avaldatud materjalides seni on väidetud.

Rist on olnud vales asendis ilmselt juba pikemat aega. Näiteks on Helsingin Sanomate fotoarhiivis 2007. aastal tehtud pilt, kus rist juba on vales asendis. 1920.-1930. aastatel tehtud fotol on aga näha õige asend.

Helsingi parkide eest vastutav ametnik Päivi Apajalahti ütles, et tõenäoliselt toimub risti õigesse asendisse pööramine aprillis või mais. Kõigepealt tuleb tema sõnul leida selle töö tegija.

Nimelt ei saa sellist risti lihtsalt niisama pöörama hakata, vaid tuleb veenduda, et midagi ei murdu. Pööramise ajal vaadatakse üle ka mälestusmärgi üldine seisukord.

"Kui see rist on augus, siis võib seal olla jäätunud vett. Mälestusmärk peab kõigepealt kuivama, alles siis vaatame, kuidas risti kõige paremini pöörata," selgitas ta.