Allar Jõks analüüsis rahvaalgatuse plusse ja miinuseid
Vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks ütles ETV saates "Esimene stuudio", et rahvaalgatus võib tuua kaasa mitmeid probleeme. Samas nägi ta selles ka positiivseid külgi.
Jõks ütles, et otsedemokraatiat suurendades peaks vältima selle vastandamist esindusdemokraatiale. "Parlamentaarne demokraatia ei ole halvem kui see demokraatia, kus palju otsuseid võetakse vastu, kas rahvahääletuse või rahvaalgatsue või rahvaküsitlusega," lausus Jõks.
Jõks rääkis, et EKRE liimete poolt välja käidud rahvaalgatuse idee meenutab talle Eesti esimeses põhiseaduses kirjeldatut aastatel 1920 - 1934. "Kui see rahvaalgatus, mis 1920. aasta põhiseaduses oli, oli nii suurepärane kuldvõtmeke, mis suurendas demokraatiat, lõi paremaid tingimusi Eesti elu korraldamiseks, siis miks 1934. aastal olime me jõudnud olukorda, kus sellise tugeva käe ihalus ühiskonnas oli muutunud nii suureks, et rahvahääletusel oli heaks kiidetud põhiseadus, mis oli küllaltki ebademokraatlik," arutles Jõks.
Jõks rõhutas, et rahvaalgatus ja rahvahääletus ei ole head ega ka halvad asjad, vaid nende puhul sõltub kõik kontekstist.
Saatejuht Johannes Tralla küsis, kas EKRE saaks rahvahääletusel tühistada kooselu seaduse.
Jõks selgitas, et põhiseaduslikke õigusi ei saa kitsendada või kellegilt ära võtta. "Selline seadusemuudatus, mis pandaks rahvahääletusele, et teeme sellise õigusliku regulatsiooni, et samasooliste kooselu ei reguleeri nii nagu see on praegu ette nähtud Euroopa Inimõiguste konventsiooni rakendamise praktikas, mis on ka üle võetud riigikohtu praktikasse, siis sellisel juhul oleks tegemist põhiseaduse vastase eelnõuga, mis rahvahääletusele pannakse. Ja kehtiv rahvahääletuse seadus näeb ette, et õiguskantsler võib vaidlustada sellise eelnõu rahvahääletusele saatmise," rääkis Jõks.
Jõksi sõnul on põhiseaduse muutmine tehtud Eestis teadlikult keeruliseks. Tralla viitas seejärel Liia Hännile, kes ütles, et kui tuleb rahvaalgatus ja otsustusõigus väljaspool esindusdemokraatiat, siis me loome õiguskorda võimaluse, et erinevad otsused lähevad omavahel vastuollu.
Ta kommenteeris, et see on üks miinustest, mis rahvaalgatuse puhul välja tuuakse. Samas tõi Jõks välja punktid, mida paljud peavad otsedemokraatia eelisteks. "Üks on see, et esindusdemokraatia on muutunud eliidi projektiks ja riigikogu liikmed on elust kaugele jäänud, nad mõjutatavad meedia poolt, avaliku arvamuse poolt, rahastajate poolt jne. Ja otsedemokraatial väidetakse olevat need võimed neid hädasid kõrvaldada, aga paljud need hädad võivad kaasneda ka rahvaalgatusega. Kui keegi algatab rahvaalgatuse, siis kes selle tegelikult algatab? Kes on selle taga? Kes seda kampaaniat rahastab?" sõnas Jõks.
Jõks rääkis, et rahvaalgatuse korras vastu võetud seadust ei ole tõenäoliselt võimalik põhiseadusliku järelevalve korras kontrollida ja ka muuta, ilma, et see uuesti rahvahääletusele pandaks.
Ta pidas oluliseks, et rahvaalgatuse käigus algatatud seaduseelnõud vaataks üle pädev kontrollimehhanism. "Igal juhul tuleb need seadused üle kontrollida, et kas nad on põhiseadusega kooskõlas, kas nad on Eesti rahvusvaheliste lepingutega kooskõlas, kas nad on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Kes on see, kes valmistab sellise seaduse ette? Või milline on praegu see suur vajadus, mida kehtiv põhiseadus ei võimalda? Eestis põhiseadus võimaldab rahvahääletusele panna seaduseelnõud ja muud riigielu küsimused. Ta võimaldab ka rahvahääletusele panna küsimuse, kas Eesti peaks jätkuvalt kuuluma Euroopa Liitu," lausus Jõks.
Jõks pakkus, et alustada võiks sellest, et panna rahvahääletusele näiteks topeltkodakondsuse, sisserändajate piirarvu, erakondadele antava riigieelarvelise rahastuse küsimused. "Nende küsimuste kaudu on võimalik vaadata seda, kui suur on rahva osalus ja siis on võimalik aru saada sellest, kas me vajame mingeid täiendavaid otsedemokraatia vahendeid," sõnas Jõks.
Toimetaja: Aleksander Krjukov