Reedesel pressikonverentsil selgitas president Kersti Kaljulaid, et eesootav visiit Moskvasse sai sisuliselt alguse möödunud aastal, mil ta Pariisis Esimese maailmasõja lõpu aastapäeva üritusel kolleeg Vladimir Putiniga põgusalt kohtus. Vahetati paar lauset ning Kaljulaid olevat teatanud, et tuleb Moskvasse hea meelega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma ka ütlesin, et me oleme naabrid, minu arvates me peaksime ka rääkima, ka siis, kui me tõenäoliselt omavahel eriti kokku ei lepi, meil on erinevad väärtused, aga naabritega ju räägitakse. Ja mulle tundub, et president Putin nõustus selle mõttega," selgitas Kaljulaid. "Me räägime väga palju Venemaast, minu arust pole mitte ülearu viisakas mitte rääkida Venemaaga."

Jutuks peaks presidentide kohtumisel muuhulgas tulema Gruusia ja Ukraina osaline okupeerimine, sõda Ida-Ukrainas, Venemaale kehtestatud sanktsioonid.

President Kaljulaid rõhutas, et Moskvasse ei minda midagi saama, vaid eelkõige suhtlema.

Küsimusele, mis siis saab, kui me tuleme sealt tagasi kaotajatena, vastas president järgnevalt: "Mul ei ole põhjust arvata, et diplomaatilised suhted riikide vahel tähendavad võitmist, kaotamist, eelkõige tähendavad need rääkimist."

Täpsustavale küsimusele, kas Kaljulaid on kindel, et teda võetakse võrdväärse partnerina, vastas Eesti riigipea nii: "Jah, ma olen küll selles kindel. Sellepärast, et nii nagu mina olen Eesti president, on Vladimir Putin Venemaa juht. Nii nagu me Pariisis rääkisime, võrdne võrdsega, nii nagu räägivad kõik teised riigipead omavahel võrdne võrdsega. Palun vabandust, aga teie küsimusest kõlab läbi, nagu meil peaks olema mingisugune alaväärsuskompleks. Miks peaks?"

Kaitseministri ja endise Venemaa suursaadiku Jüri Luige hinnangul kujuneb üritus eelkõige tutvumiskohtumiseks, kuna kahe riigi vahel pole enam ammu kõrgetasemelist suhtlust olnud. Arvestada tuleb aga sellega, et lisaks Eesti tõstatatud teemadele, tuleb valmis olla ka Vene poole küsimusteks.

Putiniga suheldes tuleb arvestada, et reeglina on ta väga hästi ette valmistatud ja võimeline vastast detailidega segaduse ajama, rõhutas Luik. "Mitmed tipp-poliitikud, kes on temaga arutanud näiteks Ukraina küsimusi, on jäänud selles mõttes keerulisse olukorda, et Putin on võimeline mingeid mäetippe ja teid nimetama. Ja teine pool peab hoidma seda teemat poliitilisel tasemel, sest lõppude lõpuks presidendid ei aruta taktikat, vaid poliitikat."

Kas Eesti ei saada Lääne maailmale segast sõnumit, kui külastab Putinit ajal, mil see Ukrainas sõda peab ja Krimmi annekteerib? Luik märkis, et paljud Lääne liidrid kohtuvad Putiniga.

"Ses mõttes ma arvan, et sellist kohtumist ei tasu mingil juhul ka üle dramatiseerida. Jällegi, meenutades oma suursaadiku aega Venemaal - kõik, mis Venemaal toimus, see võimendus Eestis hirmsa hooga ja seda tõlgendati apokalüptilistes mõõtmetes," lausus Luik.

Intervjuus ERR-i korrespondendile Ragnar Kondile rõhutas Läti president Raimonds Vejonis, et ka Riia suhtleb Venemaaga ja meie presidendi visiidis ta midagi hämmastavat ei näe.

"Ülejärgmisel nädalal sõidab meie transpordiminister Talis Linkaits Moskvasse, et kohtuda seal oma kolleegi, Venemaa transpordiministriga ja rääkida transiiditeemadel. See on tähtis küsimus Venemaa-Läti suhete arengus, aga minu meelest ka Venemaa ja kõigi Balti riikide suhetes," ütles Vejonis.

On spekuleeritud ka võimalusega, et Eesti võtab Soomelt üle rolli suhtlemisel Venemaaga. See idee on ilmselt siiski liiga suur.

"Venemaa suhtumine Soomesse ja Eestisse on drastiliselt erinev. Soome on riik, mis ei ole kunagi kuulunud Nõukogude Liidu koosseisu ja kuigi Külma sõja ajal oli Venemaal väga tugev mõju Soomele, ikkagi käsitletakse Soome-Vene suhteid niisugusel võrdsel kahe riigi suhete tasemel. Aga mis puutub Eestisse ja laiemalt Kesk- ja Ida-Euroopasse, siis Venemaal on tänase päevani raskusi harjuda sellega, et tegu on iseseisvate riikidega," nentis Luik.

Eesti president läheb Moskvasse ajal, mil oleme endale saanud parlamendi, mis on Eesti-Vene piirilepingu suhtes erakordselt skeptiline. Piirileping on aga meie üks tähtsamaid teemasid.

Raske on uskuda, et venelased omalt poolt oleks valmis muutma oma positsiooni piirilepingu osas, mis on siis see, et nemad isegi ei alustanud piirilepingu ratifitseerimist. Kuna õhkkond kahe riigi vahel ei olnud nende arvates soodus.

Kindlasti kõneleb Kaljulaid Moskvas ka Euroopa Liidu ja kõigi Balti riikide eest.

"Üldiselt on Euroopa Liidus hea tava, ja näiteks soomlased on seda alati rõhutanud, et lisaks kahepoolsetele teemadele, president Sauli Niinistö, kes ju kohtub sageli Putiniga, alati toob sisse ka Euroopa Liidu ühiseid teemasid," selgitas Luik.

"Ükski Balti riikide president ei räägi kohtumisel mõne teise riigi presidendiga mitte ainult oma riigist lähtuvaist kahepoolseist suhteist, vaid teemadel, mis puudutavad kogu regiooni ehk kõiki Balti riike. Olen veendunud, et Eesti president arutab Moskva kohtumisel kõigi Balti riikide julgeolekuküsimusi," lausus ka Läti president Vejonis.

Väga suuri ohtusid Luik Moskvasse sõidus ei näe. Küll aga tuleb valmis olla hilisemaks tõe väänamiseks.

"Üks asi on see, mis toimub kohtumistel, teine asi on see, mida ütleb pärast Kremli pressiesindaja, Dmitri Peskov. Venelastel on selline komme, et nad panevad kõigile üritustele külge oma vajaliku spinni ja tihtipeale see spinn ei tarvitse üldse kajastada seda, mis kohtumisel toimub. Selles mõttes ka meie meediameeskonnad peavad olema valmis, et kui esitatakse mingit valeinformatsiooni või ebatäpset informatsiooni, et me suudame sellele käigult reageerida," rääkis Luik.