Rene Kundla: Kohtla-Järve haridussegadus ootab kiiret lahendust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rene Kundla
Rene Kundla

Täna koguneb Kohtla-Järvel teist korda sealse riigigümnaasiumi ümber tekkinud segaduse lahendamiseks valitsuse poolt ellu kutsutud laiapõhjaline töörühm. Haridusteemalises kommentaaris avaldab Rene Kundla lootust, et pärast tänast koosolekut on Kohtla-Järve eestikeelsete koolide ümber segadust vähem kui enne.

Haridusminister esitas enne valimisi valitsusele Kohtla-Järve gümnaasiumihariduseks kaks teed. Kumbki neist ei leidnud heakskiitu ja nii otsustatigi tekkinud probleemi lahendamiseks kokku kutsuda paarikümnest spetsialistist koosnev töörühm.

Üks õhus olevatest variantidest on see, et praeguses eestikeelses Järve gümnaasiumis säilib gümnaasiumiosa loodava riigigümnaasiumi filiaalina ehk seal õpiksid lapsed, kes tunnevad end eesti keeles õppides gümnaasiumis kindlalt. Teise variandi puhul Järve gümnaasium kaob ja kõik Kohtla-Järve gümnasistid hakkavad õppima sügisel avatavas riigigümnaasiumis.

Kuu aega tagasi töörühma esimesel koosolekul keskenduti rohkem vene õpilastele eestikeelse gümnaasiumihariduse andmisele. Tänaselt koosolekult ootaks seda, et Kohtla-Järve ja selle lähiümbruse lastevanemad, kelle laste eesti keel ei vaja järeleaitamist, saaksid teada, mis kool või millised koolid nende lapsi Kohtla-Järvel ees ootavad.

Ainult eestikeelse õppekeelega Järve gümnaasiumi jätkamise plussiks on eestikeelse koolikeskkonna kõrval kooli tugevad traditsioonid ja head õppetulemused. Miinuseks see, et juba on asutud ette valmistama põhikoolina jätkamist, ning seegi, et kool asub vananenud majas ja kohas, kus kooli võimalik laienemine pole väga võimalik.

Kõigi Kohtla-Järve gümnasistide riigigümnaasiumi toomise pluss on uus õpikeskkond. Miinuseks see, et veel mitu aastat on seal enamikule gümnasistidele mugavamaks suhtluskeeleks vene keel. Selle lahenduseks võib olla uue direktori väljapakutu, et kool peaks olema nii tugev, et sinna suudetaks õpilasi meelitada ka mujalt Eestist.

Kahe eraldi kooli plussiks oleks edasiviiv konkurents ja võimalus vaadata, milline valitud tee on parem. Miinuseks see, et riigigümnaasiumis jääks vene keelt kõnelevatel lastel eesti keelt emakeelena rääkivate õpilaste puudusel üks tugi keeleõppel ära.

Selge on see, et ükskõik, milline otsus tuleb, on see parem kui praegune segadus. Kindlasti tuleb otsuseni jõudmise tee ühiselt arusaadavalt lahti rääkida, sest praegu ongi segadust külvanud haridusministeeriumi segane kommunikatsioon.

Kui aga leitakse, et tänasest kahest tunnist, mis jääb koosoleku algusest riigigümnaasiumi sarikapeoni, on vähe selgete vastuste andmiseks, siis on kalendrisse vaadates selge, et uut koosolekut ei saa oodata taas kuu aega.

Eesmärgiks tuleb otsuse tegemisel võtta see, et Kohtla-Järvel ei korduks sama lugu, mis on juhtunud loodavast koolist kümne kilomeetri kaugusel asuva Jõhvi riigigümnaasiumiga, mille kohta haridusminister pärast kolme tegutsemisaastat peab nentima, et ühe riigikooli avamise kõrval on vaja tegeleda lähedal asuva riigikooli vastu usalduse taastamisega.

Kui Kohtla-Järve gümnaasiumihariduse puhul saab loodetavasti lähiajal otsus tehtud, siis ei tohi loorberitele puhkama jääda. Põhjalikult tuleb käsile võtta vene põhikoolide eesti keele õpe. Kuigi nii kohalikud kui ka riigi tasandi haridusjuhid on öelnud, et vene põhikoolidest tulevatel gümnasistidel eesti keelega raskusi ei ole, siis praktikutega suheldes on selgeks saanud, et probleemi ulatus on suurem, kui seda tahetakse tunnistada.

Ja on ju loodava valitsuse koosseis nende valimiseelseid haridusteemalisi lubadusi arvestades just sobivalt kirju, et läbi vaielda, kas Eestis on vaja vaid eestikeelset haridust või peab riigi tuge jätkuma ka venekeelse koolihariduse arendamiseks.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: