Töörühm: Kohtla-Järve hariduse saatus sõltub koolijuhtide koostööst
Kohtla-Järve riigigümnaasiumiga seoses tekkinud segadusse korra loomisega tegeleva töörühma kinnitusel sõltub Kohtla-Järve gümnaasiumihariduse saatus koolijuhtide omavahelisest koostööst.
Sügisel avatava Kohtla-Järve riigigümnaasiumi valmivas majas pidas koosoleku valitsuse otsusega loodud töörühm, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Töörühma esimees, haridusministeeriumi kantsler Mart Laidmets tunnistas, et lõplikku otsust ei kujundatud ja Kohtla-Järve gümnaasiumihariduse saatus sõltub koolijuhtide omavahelisest koostööst.
"Kuna kõik leidsid, et terve kool on puhas eestikeelne kool, siis on keeruline rääkida sellest, et osa on veel eestikeelsem. Küll oli jutuks see - see on õppekorralduslik küsimus -, kus koolide direktorid vaatavad, et tõepoolest need, kes tahavad õppida eri viisil, kes oskavad eesti keelt palju vähem või palju rohkem, saaksid seda teha neile sobivas vormis," lausus Laidmets.
Virumaa eesti hariduse seltsi juht Mare Roosileht ja Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor Hendrik Agur ütlesid, et otsusega pole mõtet venitada ja tuleb öelda, et Kohtla-Järvel on üks gümnaasium, kus õppetöö käib eesti keeles. Eesti keeles nõrgematele õpilastele kindlustatakse individuaalne tugi.
Suuremas mahus saavad vene keeles koolis õppida vaid need vene koolide õpilased, kes on praegu 10. ja 11. klassis. Kohta-Järve riigigümnaasiumi eesmärk on see, et kõik kümnendasse klassi tulevad õpilased suudaksid kooli lõpuks omandada õppeaineid eesti keeles.
"Ei ole mingit mõtet tekitada segadust noortes ja lapsevanemates, justnagu võiks õppida mitmes erinevas kohas. Tänapäeval räägime gümnaasiumiõppest sõltumata hoonest, asukohast jne. Nii et töörühma seisukoht oli selge: üks riigigümnaasium," lausus Virumaa eesti hariduse seltsi juht Mare Roosileht.
Hendrik Agur märkis, et tegelikult ei ole selle kooli käivitamisel mingeid probleeme. "Miks oli selline ebakindlus ühiskonnas, pigem võib-olla oli just see, et ei olnud kindlaid sõnumeid, milline saab olema uus riigigümnaasium," ütles ta.
Kohtla-Järve volikogu hariduse- ja kultuurikomisjoni esimehe ning Ahtme gümnaasiumi direktori Svetlana Skorobogatova sõnul ei näe linn probleemi selles, et taganeti algsest linnavalitsuse ja haridusministeeriumi lepingust. Seal oli kirjas, et tuleb segakeelega riigikool nagu neli aastat tagasi avatud Jõhvi riigigümnaasium.
Skorobogatova oli kindel, et uue koolijuhiga ei jää hätta ka venekeelsetest koolidest tulevad õpilased. Seda enam, et aina rohkem on näha ka venekeelsete laste vanemate motiveeritust, et nende lapsed saaksid eesti keeles õppida.
"Õpilased on ise motiveeritud ja tegelikult nad ise juba soovivad õppima tulla uude gümnaasiumi, sest on võimalik õppida koos eesti koolist õpilastega," sõnas ta.
Kui Jõhvis riigigümnaasiumis peeti sarikapidu avamisaasta veebruaris, siis Kohtla-Järve peo sellega võrreldes kahekuine hilinemine ei tähenda seda, et kool sügiseks valmis ei saa. Küll nentis Riigi kinnisvara AS-i juhatuse esimees Kati Kusmin, et töögraafik on väga pingeline.
"Täna ehitusfirma juht kinnitas, et ehitajad on graafikus. Nüüd jääb meil veel sisustushange teha, et kool ära sisustada. Praegu tundub küll, et 1. septembril saavad noored siin kooliteed alustada," ütles Kusmin.
Kohtla-Järve riigigümnaasiumis peaks sügisel õppima asuma 250 õpilast. Senised Kohtla-Järve kolm munitsipaalgümnaasiumi jätkavad sügisest põhikoolidena ning "Aktuaalse kaamera" andmetel on arutatud võimalust, et eestikeelne Järve kool saaks muutuda riigikooliks.
Toimetaja: Karin Koppel