Jõhvi riigigümnaasiumi hoolekogu tahab vaid eestikeelset õpet ülejärgmisest aastast

Foto: ERR

Jõhvi riigigümnaasiumi hoolekogu leidis, et juba ülejärgmisest õppeaastast kooli astuvad noored võiks õppida koolis vaid eesti keeles. Ministeeriumi seisukohalt ei olda veel valmis selleks, et regioonist nii kiiresti venekeelne gümnaasiumiõpe kaoks.

2015. aastal avatud Jõhvi gümnaasiumis õpetatakse sel õppeaastal kahe õppekava järgi. 80/20 õppekava alusel õpetatakse vene põhikoolist tulnud noori nende emakeeles lisaks vene keele tundidele ka ajaloos ja matemaatikas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Aprillikuu hoolekogu koosolekul leiti, et mõtekas oleks ülejärgmisest õppeaastast viia kogu õppetöö üle eestikeelseks.

"Minul oli hetkeks isegi mure, kuidas saavad hakkama need vene emakeelega noored, kes tulevad teistest koolidest. Direktor vastas selle peale, et kõik on nendes koolides kokku lepitud ja vajadusel meie kool annab eestikeelset täiendõpet. Seda seisukohta toetasid kõik hoolekogu liikmed, kaasa arvatud ka haridus- ja teadusministeeriumi esindaja," rääkis Jõhvi gümnaasiumi hoolekogu liige Guido Tellis.

Haridusministeeriumi seiskohalt pole nii kiire ainult eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminek Jõhvis mõeldav. Seda enam, et tõenäoliselt tuleb ainult eestikeelne õpe ka sügisel avatavas Kohtla-Järve riigigümnaasiumis, mille keelevaliku jättis eelmine valitsus otsustamiseks uuele valitsusele.

"Meile on täiesti vastuvõetamatu, et Jõhvi gümnaasiumist on välja läinud signaal, justkui mingist ajahetkest ei võeta vastu gümnaasiumisse õpilasi, kes küll on motiveeritud, akadeemiliselt võimekad, selle tõttu, et nad ei ole võimelised alates 10. klassist õppima kohe kõiki aineid eesti keeles," ütles ministeeriumi koolivõrgu osakonna asejuhataja Ruth Opmann.

Jõhvi gümnaasiumi direktor Tatjana Ait ütles, et kool on valmis eestikeelsele õppele üle minema, kuid palju sõltub sellest, kuidas tulevad ideega kaasa vene põhikoolid.

Vene koolidest tulnud lastele jääks sarnaselt praegusega ka eestikeelses koolis siiski üks erand.

"Vene laps, kui ta valib 100 protsenti eestikeelse õppe, siis ta ei õpi vene keelt võõrkeelena, vaid ta õpib seda emakeelena," selgitas Ait.

Jõhvi gümnaasiumi abituriendi Edvin Krištofori sõnul on näha, et eesti ja vene põhikoolidest pärit vene noortel on gümnaasiumisse astudes erinev eesti keele oskus.

"On näha, et õpilastel on alguses, 10. klassis suured raskused, aga juba 11. klassis hakkavad juba paljud paremini hakkama saama eesti keeles," ütles Krištofor.

Praegu õpib Jõhvi gümnaasiumis 430 õpilast. Neist 100-protsendilise eestikeelse õppekava järgi õpib 175 noort.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: