Esmaspäeval selgus, et neli aastat tagasi avatud Jõhvi gümnaasium soovib ülejärgmisel aastal minna üle segakeelselt koolilt eestikeelsele, kuid praegu on antud sellele ideele haridus- ja teadusministeeriumi poolt punane tuli.

21 veebruaril otsustas lahkuv valitsus, et Kohtla-Järve gümnaasiumihariduse ümber tekkinud keelesegaduse lahendamiseks luuakse laiapõhjaline töörühm. Valitsuse pressikonverentsil toonitati, et lõpliku otsuse teeb selles küsimuses uus valitsus.

Tõenäoliselt seda sel neljapäeval veel valitsuses arutuse all ei ole, kuid aeg surub peale ja hiljemalt järgmisel nädalal oleks valitsusel viisakas selle kohta otsus teha, sest hariduses uus õppeaasta ei oota.

Eelmisel nädalal kinnitas Kohtla-Järve linnavolikogu eestikeelse Järve gümnaasiumi uueks nimeks Järve kool, viidates sellele, et riigiga sõlmitud lepingu järgi saab sügisel sellest koolist põhikool. Aga haridusminister Mailis Reps ütles veel kuu alguses saates "Esimese stuudio", et võimalik on ka Järve gümnaasiumi jätkamine eestikeelse gümnaasiumina.

Minister andis sellega lootusekiire neile, kelle arvates Järve gümnaasiumiosa sulgemine on nõukogude ajagi üle elanud eestlaste regionaalse hariduskantsi hävitamine. Teatavasti on Jõhvi gümnaasiumis ja saavad olema ka Kohtla-Järve riigigümnaasiumis tuntavas ülekaalus vene põhikoolidest pärit noored. Koolide põhirõhk läheb seega tahes-tahtmata vene noorte järje peale aitamisele.

Palju segadust oleks enne valimisi ära jäänud, kui Kohtla-Järve riigigümnaasiumi keeleprobleemi esiletulekul oleks ministeeriumist antud piirkonna eestlastele teada, et 2015. aastal avatud Jõhvi riigigümnaasium on oma arengus jõudnud nii kaugele, et paari-kolme aasta jooksul muutub see sajaprotsendiliselt eesti õppekeelega kooliks. Seda enam, et Jõhvi on ajalooliselt olnudki Ida-Virumaal üks eestluse kantsidest.

Nüüd on tekkinud kummaline olukord, et Jõhvi gümnaasiumi hoolekogu arvates on kool järgmisel aastal valmis eestikeelsele õppele üle minema, kuid ministeerium ei taha seda lubada, tuues ettekäändeks, et vene lastel peab olema võimalus õppida oma emakeeles, samas tõdedes, et Jõhvi näitel toimub venekeelne õpe vaid kolmes aines. Nii ongi uuel valitsusel võimalus lubada eestikeelne kool teha ka Jõhvil.

Kohtla-Järvel saaks uus koolidirektor Hendrik Agur samal ajal moodulõppega tõestada, et just see on parim võimalus venelastele eestikeelse hariduse andmiseks. Et see ei tähenda sama kui peaminister Jüri Ratase valimiseelne jutt sellest, et Kohtla-Järve riigigümnaasium tuleb sada protsenti eestikeelse õppega kool, kus õpitakse ka vene keeles.

Riigi konkreetne ja argumenteeritud otsus aitaks kindlasti Ida-Virumaal hariduse vallas tekkinud segast olukorda leevendada. Seda enam, et haridusteemaline töörühm on andnud sõnumi, et venekeelsetes perekondades on aina rohkem jõutud arusaamisele, et riigikeelne haridus on laste tuleviku jaoks oluline.

Teatavasti pole mõttekas tegeleda ainult tagajärjega, vaid ka põhjusega. Seega tasuks kaaluda mõtet, et Ida-Virumaa venekeelsed põhikoolid võiks riigistada. On ju elu näidanud, et kui erandid välja arvata, siis pole omavalitsused saanud veerandsaja aastaga hakkama sellega, et gümnaasiumidesse tuleks venekeelsetest koolidest lapsed, kes suudaksid seal eesti keeles kvaliteetselt haridust omandada.

Nii ongi gümnaasiumid olnud sunnitud palju ressurssi panema riigikeele õpetamisele ja polevat harvad juhused, kui seda tööd on pidanud jätkama ülikoolidki.