Alates 2007. aasta riigikogu valimistest on keskerakondlaste saak Ida-Virumaal olnud stabiilselt 20 000 valija ümber. Viimatiste valimistega kukkus see aga järsult allapoole 14 000 piiri. Seda oli küll veidi rohkem kui ülejäänud nimekirjadel kokku, kuid kindlasti oli see teadmine Ida-Virumaa keskerakondlastele vaid väikeseks lohutuseks. Räägiti ju enne valimisi lootusest saada Ida-Virumaalt isegi viis mandaati, lõpuks saadi välja jagatud mandaatidest üksnes pooled ehk kolm.

Põhiline kukkumine tekkis sellest, et Narvas toimunud mitmete kemplemiste tagajärjel – korruptsioon, pereheitmine, venekeelne gümnaasiumiharidus, kultuuripealinn, muuseum jne – vähenes Yana Toomi ja Mihhail Stalnuhhini valijate hulk Ida-Virumaal rohkem kui kolmandiku võrra. Kui neli aastat tagasi tõid nad kahekesi kokku Keskerakonnale 15 200 häält, siis seekord suutsid nad oma selja taha koguda vähem kui üheksa tuhat inimest.

Sellest kaotusest kuulus lõviosa Yana Toomile, kellel ainuüksi Narvas kukkus toetajate arv 4500-lt alla 2000. Põhjust tasub otsida eelkõige sellest, et kui neli aastat tagasi oli Yana Toom Savisaare-usku valijatele isakese esindaja Ida-Virumaal, siis seekord oli ta vaid üks külaline europarlamendist.

Repinski tegi vigu

Kahe suure, Yana Toomi ja Mihhail Stalnuhhini järel teist valimist järjest Ida-Virumaal keskerakondlaste kolmandaks häältemagnetiks olnud Martin Repinskile sai saatuslikuks otsus tulla eelmisel suvel riigikogust Jõhvi vallavanemaks. Seda, et vigu sai tehtud, tunnistas Repinski pärast valimisi isegi ning seda arvasid peale tema veel 600 inimest, kes talle võrreldes nelja aasta taguse ajaga hääle andmata jätsid. Valijad näitasid Repinskile, et nad pole rumalad, sest kuigi nad võivad küll valimiste tõttu nädal varasemaks tõstetud naistepäevapidu nautida, siis hääli nad selle eest vastu anda ei taha.

Seda, et riigikogus on ohutum oma valijaid lummata, näitas Martin Repinskile tema põline konkurent Dmitri Dmitrijev, kes asendusliikmena riigikogus olles suutis nelja aastaga oma valijate arvu suurendada peaaegu kolmandiku võrra.

Segadus haridusega

Üks põhjus, mis paljusid keskerakondlaste potentsiaalseid valijaid viimasel hetkel ümber mõtlema pani, oli nende segased haridusteemalised sõnumid. Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ümber toimunuga seoses on palju räägitud eestikeelse kooli kadumisest, kuid siia tasub lisada nüanss, et ühest Kohtla-Järve linnaosast, Rakvere-suurusest Ahtmest kaob koolireformi tulemusena üldse gümnaasium. Sealtkandi lastevanemaid see kindlasti ei rõõmustanud.

Kahtlemata ei toonud toetajaid ka see, et nii Kohtla-Järve kui ka Jõhvi keskerakondlikud valitsejad lasid kohalikul volikogul tõsta tublisti oma palka. Näiteks Kohtla-Järvel kerkis see rohkem kui kolmandiku võrra ja on juba ületanud 4300 euro piiri.

Kohtlajärvelastest keskerakondlaste vastu tekkinud kasvavat rahulolematust on enda peal kõige rohkem tunda saanud Valeri Korb. Valimiste vahel end linnavolikogu kaassaadikute poolt Kohtla-Järve aukodanikuks valida lasknud Korbi häältesaak on 12 aastaga langenud viis korda 4000 häälelt 800 häälele. Korbile tegi karuteene ka ärimehe Nikolai Ossipenko otsus panna eelmisel sügisel kinni käesoleva sajandi algusest Kohtla-Järve piirkonnas levinud kaabeltelevisioonikanal Lites, kus keskerakondlased palju eetriaega said.

Valijaid jäi vähemaks

Kindlasti oli oma osa keskerakondlaste häälte kaos sellelgi, et nelja aasta taguse ajaga võrreldes on Ida-Virumaal jäänud hääleõiguslikke kodanikke rohkem kui 6000 võrra vähemaks. Lisaks langes ka valimisaktiivsus. Kui aga vaadata konkurentide häältesaake, siis kindlasti võitis keskerakondlaste hääli Ida-Virumaal kõige rohkem endale – nii üllatav kui see ka ei tundu – EKRE.

Kokkuvõttes võib öelda, keskerakondlaste riigis võimule pääsemisest lootsid idavirulased kindlasti rohkem, kui Keskerakond kahe aastaga teha suutis. Arvestades viimasel ajal nii Ida-Virumaal kui ka kogu riigis toimunut, võivad keskerakondlased siiski rahul olla, et neil Kirde-Eestis veelgi kehvemini ei läinud.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.