Haridusminister Mailis Reps rääkis valitsuse pressikonverentsil, et kohapeal on kolm soovi, mis ühendavad kõiki osapooli: esiteks soovivad kõik, et riigigümnaasium avataks, teiseks tahetakse, et loodavast koolist tuleks väga hea kool, kuid kolmas ühendav joon on paraku see, et konsensust pole ei kohapeal ega laiemalt.

"Need valikud, mida haridusministeerium täna tutvustas, olid see, et riigigümnaasiumi koosseisus on võimalik anda kohalikule kogukonnale see kindlustunne, et nad võivad jääda eraldi ja siis rahulikult sel perioodil, kui pole enam valimisi, saaksid nad riigis koos haridusministeeriumi ekspertidega analüüsida koos, mis osas jäävad nad Järve gümnaasiumisse eraldi, mis osas nad asuvad võib-olla teatud tundideks, kui nad seda soovivad, tehnikaülikooli kolledži tingimustesse, millises osas on nad suures majas ja millises osas soovivad nad eraldi olla," rääkis minister.

Ta lisas, et see on olnud kohaliku kogukonna soov, et nad ei lahustuks ära suurde gümnaasiumi. Kirjeldatud võimaluse on haridusministeerium väga põhjalikult läbi kaalunud ja valmis pakkuma ning see võiks Repsi sõnul olla üks lahendustest, mida loodav ekspertrühm haridusministeeriumi kantsleri tasemel arutaks.

Haridusminister ütles, et töörühma juhtivaiks tegelasteks on haridusspetsialistid ja juht haridusministeeriumi kantsler, aga lisaks on sinna palutud kõik kogukonnaliikmed, kohalikud eksperdid, osapooled ning ka kõrgharidusasutuste esindajad, kuna piirkonnas on kolm kolledžit.

Peaminister Jüri Ratas lisas, et nii vähe aega enne valimisi ei ole õige teha lõplikke otsuseid, kuid toetab enda sõnul seda, et riigigümnaasium peab olema sada protsenti eestikeelne kõigile, kes soovivad ja suudavad, ning üleminekut peab võimaldatama neile, kes peavad mõnesid loenguid kuulama oma emakeeles.

"Peab olema selge, et me liigume sada protsenti eestikeelse õppe suunas," lausus Ratas.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist märkis, et sotside arusaama järgi peaks igas Eesti otsas saama head eestikeelset kooliharidust ja nende ettepanek on tagada Järve gümnaasiumi põhjal kohalikele eestlastele täistsükliline eestikeelne kool.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et 101-aastaseks saavas Eestis ei ole mõeldav ehitada riigi rahaga koole, mis on venekeelsed, ning seetõttu leiab Isamaa, et Kohtla-Järve riigigümnaasium peaks avatama täies mahus eestikeelsena.

"Tulemas on valimised, eri erakondadel on laual oma poliitilised visioonid, kuidas gümnaasiumiharidust ja eesti keelele üleminekut korraldada. Selge on see, et Kohtla-Järve küsimus on tundlik ja sümboliväärtusega, aga seda tuleb vaadata laiemas kontekstis /.../ Sisulised valikud ja otsused on võimalik teha uuel valitsusel," lausus ta.