Eesti Näituste messikeskuse omanik Igor Pihela on juba kümmekond aastat oodanud linnalt rohelist tuld, et näitusepaviljonid Piritalt Laagrisse kolida ja nende asemele kuni 26 elumaja ja lasteaiaga uusarendus rajada.

Nüüdseks on Tallinna piiril Pärnu maanteel, hotellide Peoleo ja Saltzburgi taga asuva kinnistu detailplaneering juba kehtestatud ja Pirita tee 28 kinnistu detailplaneering kehtestamisel, nii et juba kahe aasta pärast kevadel loodab Pihela avada uue messihooaja juba tulevase Gate Tallinna ostukeskuse vastas ja linn omakorda peab võimalikuks, et Pirita tee kinnistul saab kopa maasse lüüa kahe-kolme aasta pärast.

"Sel aastal võiks olla ka Pirita tee detailplaneering kehtestatud," avaldas Pihela lootust. "Tänaseks on kõik lubadused ja seisukohad linnalt selle kohta saabunud."

Detailplaneeringu järgi on Pirita tee 28 messialale lubatud ehitada kuni 26 4-6-korruselist elumaja, millest mõnedele on planeeritud ka äripinnad esimesele korrusele. Samuti on arendaja OÜ Pirita Kinnisvara rajada sinna lasteaia.

"Kokku saab seal olema umbes 300 korterit, mis on kogu ala jaoks suhteliselt vähe, ja tiheduseks annab see 0,6, mis on võrreldav Kadrioru või Kristiine linnaosadega. See saab olema väga roheline ala, üle 50 protsendi on rohepiirkonda, mida läbib rohekoridor või rohepromenaad," kommenteeris Tallinna abilinnapea Andrei Novikov (KE).

Pirita tee 28 detailplaneering oli avalikul väljapanekul möödunud aasta sügisel. Selle peale esitas kohalikest Pirita elanikest koosnev aktiiv eesotsas Enn Veskimäega MTÜ Maarjamäe Ühenduse nimel ettepanekud, et linn viiks läbi ka kõiki Pirita uusarendusi silmas pidava liikluskoormusuuringu.

MTÜ-d esindav advokaat Asko Pohla ütleb, et linn ei ole teinud ühtki liiklusuuringut, mis võtaks arvesse viimase kümne aasta pidevat autostumise kasvu. Seetõttu tellis MTÜ ise sellise uuringu, millest nähtub, et kõigi uusarenduste realiseerimisel tõuseb tipptunnil koormatud suuna liikluskoormus umbes 40 protsenti, kasvatades ummikut 2,5 kilomeetri võrra, milles seisaks praegusest tuhat autot enam.

"See on piirkond, kus on juba kehtestatud mitmed detailplaneeringud, mis toovad kaasa autode arvu kasvu, elanike arvu kasvu, ja menetlemisel on kuus-seitse planeeringut, lisaks TOP-i planeering," tõdes MTÜ-d Maarjamäe Ühendus esindav advokaat Asko Pohla. "Kõigi nende planeeringute puhul on üks suur probleem - neid menetletakse kõiki eraldi ja eraldi menetledes me ei saa teada kõiki mõjusid, mis nad koos avaldavad, eelkõige siis mõju liiklusele."

Pohla tõdeb, et nii Pirita linnaosa kui ka Viimsi valla elanike arv on tõusuteel, ent ainsaks lahenduseks, kuidas uusarendustele ligi saab, on juba praegu ummikute all ägav Pirita tee.

Novikov ütleb, et messide toimumise ajal on liikluskoormus Pirita teel praegu suurem kui edaspidi elamurajooni kerkides.

"Arendaja on osalenud juba möödunud aastal liikluskorralduslike muudatuste tegemise kaasfinantseerimisel. Nimelt Pirita teele on paigaldatud ka foorid, kuid muidugi arvestades seda autode hulka, mis tuleb, siis tegelikult neid jääb pigem vähemaks, kui me võtame tänast olukorda, kus keskeltläbi kord nädalas või kahe nädala tagant erinevad messid toimuvad, siis see autode hulk on seal tulevikus kordi ja kordi vähem," ütles Novikov.

Teiseks kohalike elanike argumendiks on aga asjaolu, et tegemist on üldplaneeringut muutva planeeringuga, kuivõrd see muudab ühiskondlike ehitiste ja puhkeala otstarbega maa äri- ja elamuotstarbega maaks.

"Kuna detailplaneeringud on ikkagi mõeldud üldplaneeringuga kehtestatud lahenduste elluviimiseks, siis peab olema siin erandlik erahuvi ja see peab üles kaaluma avaliku huvi, et muuta üldplaneeringut. Praegu on kahjuks mindud sellest mööda, üldplaneeringut ei ole üldse muutma asutudki," lisas Pohla.

Ta näebki lahendusena linna poolt sellise transpordiuuringu läbiviimist.

Kuivõrd arendaja kohalike elanike ettepanekuid arvesse ei võtnud, suunas Novikov vaidluse möödunud nädalal järelevalveks edasi rahandusministeeriumisse regionaalhalduse osakonda, nagu seadus ette näeb.

Novikovi hinnangul võib bürokraatia võtta aega veel kaks-kolm aastat, enne kui arendaja saab kopa maasse lüüa.

Igor Pihela tõdes, et kohalikud elanikud, kes nüüd tema plaanitava arenduse vastu sõdivad, on sinna elamumaa otstarbega krundid saanud sinna tegelikult tänu tema nõusolekule.

"Ise olen nad omal ajal sinna lasknud ja nende tagala infrastruktuuriga kindlustanud," tõdes Pihela, leides, et kohalike vastutöötamisega kannatavad temast enam siiski messikülastajad, kellele ta juba kümme aastat tahaks pakkuda parema ligipääsetavusega messiala Laagris, millele on arvestanud 11 hektarit maad.

Selleks plaanib ta mõned messikeskuse paviljonid osaliselt demonteerida, et neid uuel krundil kasutada. Kõiki vanu hooneid siiski ümber kolima ei hakata. Kindlasti aga laieneb Laagris väliekspositsiooni ala, samuti on seal valmisolek suuremate rahvusvaheliste messide võõrustamiseks, mis vajab vaid kolm kuud ettevalmistusaega nende väljaarendamiseks.

Lisaks Pihela arendatavale Pirita tee 28 kinnistule on külgnevatele kinnistutele lisandumas veel mitmeid hooneid. Muuhulgas rajatakse muinsuskaitsealuse restorani "Tuljak" kõrvale kuuekordne hoone ja lähedusse veel neli kuni kuuekordset elu- või ärihoonet.