Eesti Pank prognoosib tööturu jahenemist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti tööjõuturg kuumenes eelmise aasta teises pooles majanduse kiire kasvu tõttu, kuid tänavu võib oodata majanduskasvu aeglustumist koos tööturu mõningase jahenemisega, selgub Eesti Panga uuringust.

"Eesti majandus kasvas eelmise aasta teisel poolel prognoositust kiiremini ja see suurendas nõudlust tööjõu järele. Tööturg püsis kuum: palgakasv kiirenes, töökohtade vahel liiguti sagedasti ja ettevõtete andmete põhjal hõive kasvas. Selle aasta jooksul on koos majanduskasvu aeglustumisega oodata aga mõningast tööturu jahenemist," ütles Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar teisipäeval panga tööjõu-uuringut tutvustades.

Tema sõnul aeglustub nii Euroopa kui ka kogu maailma majanduskasv ning see hakkab tulevikus järjest rohkem mõjutama ka Eesti majandust ja tööturgu. "Tööjõunõudluse kasvu pidurdumisele osutab näiteks see, et vabade töökohtade arv 2018. aasta teisel poolel enam ei suurenenud ja ettevõtete hõiveootused on muutunud pessimistlikumaks. Vähenenud on ka nende ettevõtete osakaal, kes peavad tööjõupuudust peamiseks tootmise laiendamist takistavaks teguriks, mis viitab palgasurve vähenemisele," märkis Soosaar.

Uuringu kohaselt on Eesti alaliste elanike seas tööhõive määr nii teiste Euroopa Liidu riikide kui ka ajaloolise keskmisega võrreldes väga kõrge, mis piirab hõive edasist kasvu üha rohkem. Ettevõtete aruanded näitasid 2018. aasta teisel poolel suuremat hõive kasvu kui Eesti tööjõu-uuring, mille abil hinnatakse Eesti alaliste elanike tööturukäitumist. "Erinevust aitab selgitada see, et välismaalt värvatud tööjõud toetab hõive suurenemist rohkem kui varem," tõdes Eesti Panga ökonomist.

Suure tööjõunõudluse ja piiratud tööjõupakkumise mõjul ületas palgakasv 2018. aasta teisel poolel tootlikkuse kasvu. Palgakasv kiirenes kõige rohkem avalikus sektoris - hariduses ja tervishoius -, kuid aasta viimases kvartalis ka ehituses ja tööstussektoris.

"Tõenäoliselt oleks palgakasv kujunenud 2018. aastal veelgi kiiremaks, kui poleks rakendatud tulumaksureformi, mis suurendas keskmisest väiksemat palka teenivate töötajate netopalka märgatavalt. Samuti pidurdas palgakasvu erasektoris töötajate värbamine välismaalt, mis tähendas, et töötajate värbamisel oli kohaliku tööjõu nappus ettevõtete jaoks väiksem probleem," märkis Soosaar pressiteate vahendusel.

Palgakasv jõudis pea üheksa protsendini

Uuringu kohaselt kiirenes palgakasv 2018. aasta teisel poolel aasta esimese poole 7 protsendilt 8,2 protsendini, sealjuures ulatus palgakasv kolmandas kvartalis 7,9 ja neljandas 8,9 protsendini.

"Statistikaameti andmetel suurenes neljandas kvartalis põhipalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 6,5 protsenti, seega suure panuse palgakasvu andsid paindlikud palgakomponendid. Koos ettevõtete hõiveootuste kahanemise ja majanduskasvu aeglustumisega võib see ettevaates tähendada, et nõnda kiire palgakasv jääb ajutiseks," märkis Eesti Pank.

Kõige kõrgem oli keskmise palga tase 2018. aastal info ja side tegevusalal - seal ulatus see 166 protsendini riigi keskmisest ehk 2172 euroni ning finants- ja kindlustustegevuses, kus see oli 164 protsenti riigi keskmisest ehk 2154 eurot. Kõige madalam oli keskmine palk majutuses ja toitlustuses: 65 protsenti riigi keskmisest.

Osaliselt põhjustab suuri erinevusi tegevusalade vahel erinev ametialade struktuur ja töötajate haridustaseme jaotus, tõdes keskpank. Suhteline palk suurenes 2018. aasta jooksul kõige rohkem hariduses, kus see suurenes 88 protsendilt 93 protsendini riigi keskmisest. Munitsipaalüldhariduskoolide õpetajate palk kitsamalt ulatus sealjuures 2018. aasta kuude keskmisena haridusministeeriumi palgaanalüüsi andmete kohaselt 106 protsendini Eesti keskmisest palgast.

Inimesed töötavad ajaliselt vähem

Tööjõu-uuringu andmetel vähenes töötatud tundide arv mullu aasta võrdluses kolm protsenti. Kuna hõivatute arv samal ajal veidi kasvas, kahanes ühe hõivatu töötatud tundide arv veelgi rohkem, 3,6 protsenti. Ettevõtete andmetele tuginedes töötundide arv töötaja kohta ei kahanenud, kuid see võib olla tingitud sellest, et ettevõtted võivad avaldada tegelike töötundide asemel lepingujärgse tundide arvu, eriti kui ettevõttes makstakse kuupalka, märkis keskpank.

Eesti täiskohaga palgatöötaja töötas oma põhitöökohal 2017. aasta andmetel nädalas keskmiselt 40,3 tundi, mis on Euroopa Liidu keskmisest täiskohaga palgatöötajast mõni minut rohkem ja euroala keskmisega võrreldes ligi pool tundi kauem. Üldistades võib öelda, et Euroopa Liidu uutes liikmesriikides on palgatöötajate töönädal tavaliselt veidi pikem kui 15 vanas liikmesriigis.

Osaliselt aitab tööjõu-uuringu järgi 2017. aastaga võrreldes väiksemat töötatud tundide arvu selgitada see, et riigipühade ja lühendatud tööpäevade tõttu oli 2018. aasta teisel poolel töötunde vähem kui aasta varem. See, et tööjõu-uuringu järgi töötundide arv vähenes, samal ajal kui hõivatute arv siiski kasvas, on osalt selgitatav ka sellega, et hõivatute hulgas suurenes osaajaga töötajate hulk 14,4 protsenti. Osaajaga töötamine on suurenenud paljuski seetõttu, et hõivesse on lisandunud noori, kes töötavad õpingute kõrvalt osalise koormusega. Osalise koormusega töötajate osakaalu kasv selgitas 2018. aastal töötundide arvu kahanemisest töötaja kohta ligikaudu ühe protsendipunkti jagu.

Tööpuudus on alla viie protsendi

Hõivatute arv kasvas 2018. aasta teisel poolel veidi kiiremini kui tööjõus osalevate elanike arv ja see tõi loomuliku jätkuna kaasa tööpuuduse vähenemise. 2018. aasta teisel poolaastal oli keskmiselt tööta 33 850 inimest, 3000 võrra vähem kui aasta varem.

Töötuse määr langes tööjõu-uuringu andmetel 2017. aasta teise poole 5,3 protsendilt 2018. aasta teiseks pooleks 4,8 protsendini. Tööjõu-uuringu andmetel vähenes töötus märgatavalt Kirde- ja Lääne-Eestis, kuid suurenes Lõuna-Eestis. Vanuserühmadest on töötuse määr langenud 25–49-aastaste ja vanemaealiste hulgas, ent kerkinud 15–24-aastaste seas.

Hõivatute osakaal ehk hõive määr tööealiste (15–74aastaste) elanike hulgas kasvas 2018. aasta teisel poolel aasta varasemaga võrreldes vähe: 0,4 protsendipunkti ehk 68,7 protsendini. Võrreldes 2017. aasta teise poolega 15–24-aastaste noorte hõive määr langes ning kõige kiiremini suurenes hõivatute osakaal 50–74-aastate seas. Eesti hõive määr on juba mitu aastat olnud üks Euroopa Liidu kõrgemaid, jäädes veidi maha vaid Rootsist. See näitab, et vaba tööjõudu pole Eestis keskmiselt kuigi palju. Hõive määr on Eestiga sarnaselt kiiresti suurenenud ka Lätis ja Leedus ning viimastel aastatel uutes Lõuna-Euroopa liikmesriikides. Seevastu EL-i 15 niinimetatud vanas liikmesriigis on hõivatute osakaal tööealiste elanike hulgas muutunud üsna vähe.

Ligi 22 000 lühiajalist töötajat

Politsei- ja piirivalveameti andmetel registreeriti Eestis 2018. aastal pea 22 000 lühiajalist töötajat, 93 protsenti neist Ukrainast, Venemaalt, Valgevenest ja Moldovast.

Võrreldes 2017. aastaga registreeriti välistööjõudu üle 13 000 inimese võrra rohkem ja selle mõjul oleks hõive suurenenud maksimaalselt kaks protsenti. Tegelikult jääb selle mõju tõenäoliselt väiksemaks, kuna inimesi lisandub aasta kestel järk-järgult ja kõik nad ei pruugi Eestis töötada kogu aasta, märkis Eesti Pank oma ülevaates.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: Eesti Pank

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: