"Euroopa Liidu, ÜRO ja NATO liikmena ei ole Eesti mitte ainult julgeoleku tarbija vaid ka julgeolekusse panustaja. Seetõttu osaletakse ka rahvusvahelistel operatsioonidel ja missioonidel. Ka teenides kodust kaugel panustatakse seeläbi julgeolekusse Eestis," ütles kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülem major Arvo Jõesalu ERR-ile.

"Hea näide on NATO lahingugrupp Eestis – eestlased teenisid Ühendkuningriigi üksuse koosseisus Afganistanis, täna teenivad Ühendkuningriigi sõdurid Eestis NATO lahingugrupi juhtriigina," lisas Jõesalu.

Eestlased on osalenud 12 missioonil

Eesti kaitseväelased on alates 1995. aastast osalenud kaheteistkümnel erineval missioonil: Horvaatias, Liibanonis, Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos, Iisraelis ja Süürias, Makedoonias, Iraagis, Afganistanis, Aafrika sarve ja Somaalia rannikul, Malis, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis. Kõige kauem on Eesti kaitseväelased olnud missioonil Afganistanis - üle üheksa aasta operatsiooni ISAF raames ning pärast 2015. aastat samas politseinikega.

23. aprillil seitsmendat korda tähistatava veteranipäevaga tunnustab Eesti missioonisõdureid ja teenistuses hukkunud või viga saanud kaitseväelasi.

Rohkem kui 3000 missioonidel osalenud kaitseäelasest on kodust kaugel elu jätnud 12 meest: Afganistanis üheksa, Iraagis kaks ja Kosovos üks. Afganistanis sai vigastada 102 kaitseväelast, neist 25 raskelt. Iraagis sai vigastada 18 kaitseväelast, neist viis raskelt.

Praegu viibib välismissioonidel pisut üle saja kaitseväelase.

Veteranipoliitika pakub abi

Alates 2012. aastast toimib Eestis veteranipoliitika, mille raames toetatakse senisest süsteemsemalt missioonisõdureid, vigastatud sõjamehi ja nende peresid.

"Poliitika hõlmab laias laastus kahte suunda. Üks on see osa, mida teha vigastatutega, kuidas neid toetada ja teine hõlmab kõiki veterane," rääkis kaitseväe toetusteenuste keskuse juhataja major Viljar Kurg teisipäeval ERR-ile.

Tema sõnul on missioonisõduritel võimalus saada väiksema omaosalusega eluaseme laenu, kaitseväest lahkumisel toetatakse nende ümberõpet, missioonijärgselt pakutakse lõõgastusaega koos perega spaas. Lisaks lubatakse veteranipoliitikas tegevteenistuspensioni suuruse arvutamisel või ümberarvutamisel suurendada igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest veterani tegevteenistuspensioni ühe protsendi võrra.

"Kui vigastatutest rääkida, siis loomulikult kaitsevägi tagab neile selle, et nad saavad parima ravi - kui näiteks Eestis ei ole saadaal nii hea ravi kui on brittide või ameeriklaste juures, siis on võimalik ka viga saanud kaitseväelase ravimine välismaal," rääkis Kurg. "Ja kui on nii halvasti läinud, et inimene on missioonil jäseme kaotanud, siis ka proteeside eest hoolitseb kaitsevägi," lisas ta.

Veteranipoliitika näeb ka ette, et kaitsevägi koolitab vigastatud kaitseväelastele juurde vigastatute toetusisikuid, vigastatu lähedaste välisriigi külastuste korda muudetakse paindlikumaks ning vigastatud veterani elamispind kohandatakse vastavalt erivajadustele.

Lisaks pakutakse missioonisõduritele ja nende abikaasadele ka psühholoogilist abi.

"Psühholoogiline abi algab isegi juba enne missiooni, missiooni-eelse väljaõppe käigus tutvustatakse inimesele, millised on need psühholoogilist laadi ohud, millega ta võib kokku puutuda. Samuti on meil missiooni ajal kombeks, et igale missioonile läheb külla psühholoog ja räägib inimestega, kes tunnevad, et peavad temaga rääkima," ütles toetusteenuste keskuse juht.

"Sama moodi on meil peale misiooni toetusteenuste keskuses psühholoogid ja ka ööpäevaringne telefon, kuhu nad saavad helistada. Ja meie psühholoogid nõustavad ka siis, kui on vaja pikemat nõustamis-sessiooni. See on samuti täiesti tasuta, ei pea minema tsiviilpsühholoogi juurde ja sellest raha maksma," lisas major Kurg.

Samuti saavad missioonisõdurid vajadusel sotsiaalabi. "Juba enne missiooni tutvustatakse inimestele, millised eelised neil on, mis sotsiaalvaldkonnas neid puudutavad. Sama moodi saavad nad pärast missiooni sotsiaaltöötajaga ühendust võtta, kes võib vahendada nende suhtlemist omavalitsustega, anda nõu, kuhu pöörduda oma murega. Need teenused on meil kõik olemas," rääkis Kurg.

Kaitsevägi pakub tuge ka missioonisõdurite abikasadele. "Nii nagu sõdurid saavad enne missiooni väljaõpet, pakume ka peredele, naistele, et nad saavad tulla kohtumistele, kus meie inimesed räägivad, mida see võib kaasa tuua, kui su abikaasa missioonile läheb. Neile antakse väljaõpet, kogemust ja samuti - kui neil on vähegi mingeid muresid missiooni ajal, nad saavad meile helistada ja me siis oma võimete piirides me aitame," selgitas major Kurg.

Küsimusele, kui palju on missioonidel käinud kaitseväelaste seas enesetappe või alkoholismi langemist, kinnitas Kurg, et seda ei ole rohkem kui ühiskonnas keskmiselt. "Eks kaitsevägi on läbilõige ühiskonnast. Pole saladus, et on kaitseväelaste - ka nende, kes on käinud misioonidel - hulgas olnud enesetappe, on olnud ka neid, kes on hakanud jooma. Aga nii palju, kui neid uuringuid tehtud on, siis tegelikult ei ole see keskmisest tasemest kõrgem," ütles Kurg.

Tema sõnul on need näitajad isegi pisut väiksemad kui ühiskonnas keskmiselt. "Mingit drastilist vahet ei ole, et see, kes on missioonil käinud, see kindlasti hakkab jooma või teeb enesetapu. Seda pigem ei ole," märkis ta.

"Eks me tegeleme nende inimestega, kes on missioonidel käinud ja kes kuidagi eluga hakkama ei taha saada - selleks on samuti olemas toetusteenuste keskus. Jah - me räägime nende inimestega ja püüame neid igatmoodi motiveerida - kas jätkata oma teenistust kaitseväes või kuskil tsiviilis. Ja tihti isegi püüame neile leida mingeid kohti ja pakkuda neile vastavat väljaõpet, mis neid huvitada võiks. Me igati julgustame neid ühiskonda tagasi pöörduma," rääkis major Kurg.

Kaitsevägi tähistab veteranide ühiskondliku tunnustuse suurendamiseks Jüripäeval veteranipäeva, mille tähtürituseks on teisipäeva õhtul Tallinnas Vabaduse väljakul toimuv kontsert Veteranirock.