Kui USA taaskehtestas möödunud aastal Iraanile täismahus sanktsioonid, siis kaheksal riigil lubas ta naftaoste jätkata. Nüüd on USA otsustanud erandi maist lõpetada. See omakorda toob kaasa maailmaturul naftapakkumise vähenemise ja sellega ka ootuse hinnatõusuks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"President Trumpi administratsiooni sõnumid on väga julged, aga need teod on tavaliselt võib-olla mõnevõrra leebemad olnud. On ju ka Trump juba Twitteris teada andnud, et Saudi Araabia ja Ühendemiraadid teevad selle nafta puudujäägi maailmas tasa. Mina ise arvan, et väga pikalt see hinnatõus selle uudise valguses ei kesta," kommenteeris LHV analüütik Kristo Aab.

Samas, hindade langemisest märke ei ole ja pigem on ikkagi väikest tõusu oodata.

"Tootmist pigem piiratakse ja need turuosalised, kelle puhul USA on öelnud, et nemad hakkavad kompenseerima Iraani kaduvat naftat turul, ei ole ka tegelikult nii kindlalt väitnud, et nad siis kohe hakkavad tootmist tõstma lihtsalt selle USA otsuse peale. Pigem vaadatakse seda olukorda, mis toimub," ütles SEB analüütik Mihkel Nestor.

Esmaspäevane maailmaturu hinnatõus veel Eesti tanklatesse jõudnud ei ole. On siiski tõenäoline, et see lähiajal võib juhtuda, kuid kuidas täpselt, sõltub konkurentsiolukorrast, ütles kütusemüüja Alexela juhatuse liige Allan Vaht.

"Me oleme viimastel nädalatel näinud, et maailmaturu hinnad on tõusnud enam kui on hinnad tõusnud tanklates. Võib-olla näeme uusi hindu uuel nädalal. Ei tahaks ära ette prognoosida, aga hetkel suund on küll see, et hinnatõus võiks kindlasti mingisugusel kujul Eestis aset leida eilsetest hindade muutmisest," rääkis Vaht. Tema sõnul võib hinnatõus jääda paari sendi piiridesse liitri kohta.

Kui tanklates kütusehinnad edasi tõusevad võivad nad jõuda ka rekordkõrgetele tasemetele. Senine rekord pärineb 2012. aasta aprillist, mil bensiin maksis 1,449 eurot liitri eest. Teisipäeval küsisid tanklad 1,422 eurot liitri kohta.