Sotsiaalmeedia kihab ajakirjandusvabadusest, tsensuurist, murest selle üle. Mõistate te seda inimeste muret ajakirjandusvabaduse pärast ERR-is?

Eks see olukord on pingestunud peale valimisi. Selle tõttu on see mõistetav, et praegu tavapärane emotsioon on oluliselt kõrgem. Ma tegelikult saan aru erinevate huvigruppide murest erinevates suundades.

Kas Ahto Lobjaka lahkumine oli teie jaoks üllatav, teadsite te seda?

Ta oli üllatav. Ja kogu see ajastus. Kui Kristo (Raadio 2 juht Kristo Rajasaare - toim.) seda eile meile teatas, siis see tuli üllatusena.

Kas teie või keegi teine juhatusest on avaldanud survet Kristo Rajasaarele, et Lobjakas on liiga terav ja ta peaks lahkuma?

Juhatus selle asjaga ei tegele. Sellega tegelevad peatoimetajad ise, vastavalt seadusele. Ja samamoodi ajakirjanduseetika nõunik, kes seda teeb igapäevaselt ja iganädalaselt. See on puhas töine teema, kus igakuiselt või igakvartaalselt tegelikult nõunik suhtleb kõigi saatejuhtidega, erinevate peatoimetajatega ja annab tagasisidet, mis ongi seadusega ette nähtud.

Kas teie puhul on kasutatud telefoniõigust ja helistatud ja öeldud, et Lobjakas ei peaks niimoodi rääkima ja selline inimene ei peaks töötama rahvusringhäälingus?

Selle küsimuse formaadis on vastus ei. Küll aga on mulle palju kirjutatud, helistatud, erinevatelt pooltelt, aga pigem tavainimeste mõttes. Ühed, kes taunivad reljeefseid väljendusi ja teised, kes väidavad, et nii peabki tegema. Selles mõttes telefoniõigust, et mõni kõrgemal seisev isik on nii teinud, siis selle vastus on ei.

Nii, et poliitikud ei ole teile helistanud ja öelnud, et Lobjakas ei ole sobiv ajakirjanik ERR-i eetrisse?

Ei, noh. Selles mõttes võib öelda, et see on avalikkuse ees olnud, et viimatine nõukogu koosolek, seal on üle poole poliitikuid ja osa neist avaldas just nimelt ka neid arvamusi. Aga see oli konkreetse nõukogu istungi raames. Oli arvamusi mõlemalt poolt ja need otsused on ka avalikud, nii et sellele lisaks ei ole ühtegi konkreetset kontakti olnud.

Kas on võimalik tõmmata paralleele teise terava ajakirjaniku Vilja Kiisleri lahkumisele Postimehest?

Hea tahtmise juures võib kõike maailmas siduda, aga rahvusringhäälingul ja Vilja Kiisleri lahkumisel Postimehest küll mingit seost ei ole. Loomulikult on seos ajas ja võib-olla ka mõningates mõttesuundades. Aga nende kahe juhtumi puhul selle küsimuse kontekstis seost ei ole.

Te olete kaks aastat olnud ERR-i juhatuse esimees. Kas te tunnete muutust pärast märtsikuiseid valimisi? Kas kaebusi poliitikutelt on tulnud rohkem, et ajakirjanikud ei tee selliseid lugusid nagu peaks?

Vastus on jälle ei. Aga selline suhteliselt suur hüpe arvamusvabaduses on, aga see on pigem tavainimestelt. Nii palju palju kui ma tean, siis meie eetikanõuniku portfoolio on küll suurusjärgu võrra suurem. Pigem on selline tavakodanike ja pingestunud ühiskonna arvamuste skaalal nõudlik järelepärimine ERR-i suunal igapäevaselt kasvanud.

Kas ERR-i ajakirjanikel on põhjust karta tsensuuri, juhiseid juhatuse poolt?

Kindlasti mitte. Ma tahakski öelda, et see ongi kõige parem kaitse, kui ajakirjanikud ka tegelikult peegeldaksid seda olukorda, mis on olnud mitte viimased kaks, vaid viimased 12 aastat, et keegi tegelikult ajakirjanikele pole minu teada kunagi mingeid juhiseid andnud, ajakirjanikud on oma valikutes vabad. Nad võivad ja peavadki kritiseerima vajakajäämisi ja ka valeinfot, mis tuleb otsustajate sfäärist, olgu siis poliitikas või äris. Nemad peavad ja saavad teha oma tööd ja ajakirjandusvabadust ERR-is küll miski ei ohusta. Ma ei saa muidugi rääkida kommertsmeedia nimel, aga ma siiski tahan öelda, et ajakirjandusvabadus pole olnud hulk aega nii heas seisus, sest kõik võivad ju peaaegu kõigest rääkida. Kas see kõik meile meeldib, on teine küsimus, aga ma ei näe mitte mingit ohtu ajakirjandusvabadusele.

Mida te ütlete nendele poliitikutele, kes tunnevad tungi teile helistada ja öelda, et nii ei sobi ja et mõnda ajakirjanikku võiks korrale kutsuda?

Tegelikult mina ei näeks isiklikult mitte midagi halba selles, kui mõni poliitik või kes iganes saadab mulle töömeili ja ütleb, et tema arust võiks olla midagi teisiti või paremini. Nii see võikski olla. Mina ei käsitleks seda surveavaldusena, vaid pigem arvamusavaldusena. Ja kui see mõtteavaldus on mõistlik, ja siis võib-olla sinna kõrvale paneme ka teise poliitiku arvamusavalduse, paneme nad kõik ühte korvi ja vaatame neid koos. Ma kindlasti ei arva nii, et ükski poliitik ei tohi midagi arvata ERR-i kohta. Miks mitte? Kuidas nemad muutuvad siis arvamuskõlbmatuks. ERR-i garantii on nii seadus, põhiseadus kui ka tegelikult juhatus. Juhatusel siin küll ükski põlv ei nõtku, nagu mõni on öelnud. Seda ohtu ei ole.

Mingisuguseid personaalia muudatuste ohtu ERR-i sobivusega seoses ei ole?

Juhatuse poolt kindlasti mitte. See, kui üks või teine programmijuht või vastutav toimetaja, meediaseaduse mõttes, tahab kunagi kauges tulevikus teha uut saatesarja, kutsuda kedagi teist eetrisse, teha värskendusi, siis see on loomulik protsess. Teisiti oleks nagu mõeldamatu. Kas me siis valime ajakirjaniku eluaegsesse ametisse nagu kohtuniku või? Seda ei ole ega tule. Aga need otsused sünnivad programmijuhtide juures ja selles mõttes juhatus nende asjadega ei tegele.

Ma küsin uuesti. Kas Raadio 2 peatoimetajale Kristo Rajasaarele ei avaldanud keegi survet, et Ahto Lobjakas peaks selle hooajaga ameti maha panema?

Ma ei saa kogu maailma eest rääkida. Mina isiklikult pole sellist survet avaldanud ja ma olen täiesti kindel, et ka keegi juhatusest mitte. Tõsi, niipalju kui ma tean, toimuski ajakirjanduseetika nõuniku ja Kristo Rajasaare vaheline arutelu kasvõi ka viimastel nädalatel erinevatel teemadel. Aga ka ajakirjanduseetika nõunik ei ole see persoon, kes üldse saab kellelegi sarnaseid ettepanekuid teha. Siin saab ikkagi jutt käia sellest, et mingit sellist ettekirjutust ei ole olnud ja ei saagi olla.

See, mis Lobjakas sotsiaalmeedias kirjutas, et talle anti valida, kas enesetsensuur või lahkumine, tähendab siis, et ta ise kuidagi tunnetas seda survet?

Ma ei oska seda väidet kommenteerida, sest mina isiklikult olen Ahtoga viimati rääkinud vist aasta tagasi ühel Raadio 2 üritusel. Selles mõttes ma ei tea, mida keegi on kellegagi rääkinud, aga ma tahaks küll loota, et see võib-olla oli vääritimõistmine. Sest tundes ka Raadio 2 peatoimetajat Kristo Rajasaaret, siis ei ole tema moodi, et ta üldse väljenduks sellisel moel. Kui Ahto ise ütles, et ta nädala pärast oleks niikuinii soovinud minna, siis sisuliselt me räägime ju sellest, et ta tõmbas otsuse üks nädal varasemaks. Selles ajaraamis võttes ma ei saa päris aru, kust nüüd tegelikult selline vääritimõistmine tekkis.