"Mind ei vallandatud. Mulle anti valida enesetsensuuri ja lahkumise vahel," kirjutas Lobjakas. "Saatuse irooniana on mus endas mitu kuud süvenenud tüdimus ja väsimus järjest agressiivsemast päevapoliitikast. Neli aastat on pikk aeg, et sellist saadet värskelt teha ja mul oligi plaan lahkuda juuni alguses. Aga enne kui ma jõudsin seda öelda, jõuti saatesse jäämine mulle võimatuks teha."

Lobjakas on olnud "Olukorrast riigis" saatejuht enam kui neli aastat.

"Valimiste järel midagi muutus. Hakkasid tulema signaalid, et kriitika loodava koalitsiooni aadressil on liiga terav ja püüab lubamatult mõjutada poliitikat. Kritiseeriti sõnavalikut, soovitati intelligentseid eufemisme ja ümbernurga ütlemisi. Nõuti vähem võitluslikku kajastust, suuremat tähelepanu vääritute isikute ja ideede asemel uue valitsuse programmile. Rõhutati "tasakaalustatuse" tähtsust," kirjutas ta.

Lobjakas leidis, et riigiajakirjanduses kriitilisust ei taluta. "Keegi ei avalda survet otseselt pahast tahtest, aga surve on olemas ja selle selge alltekst on, et üleval tuntakse end närviliselt ja võimu suhtes kaitsetult ja allpool olijailt oodatakse koostööd ja madalat profiili. See on noortes demokraatiates lihtne, aga libe tee, mille alguses on enesetsensuur, lõpus midagi muud kui vaba ühiskond," märkis ta.

"Miks asjad ERRis niimoodi on läinud, ei oska ma öelda. Ühte ma samas pean ütlema: kui ma loen ERRi nõukogu ja juhatuse esimeeste viimaste nädalate pikemaid tekste, siis kumab nendest läbi soov leevendada ühiskonna pingeid ja ravida lõhesid. See on tore, aga sel pole mingit pistmist vaba ajakirjanduse kui väärtuse ja institutsiooniga, mida need inimesed on palgatud kaitsma. Vastupidi, selliseid tekste saab tänastes oludes vaid lugeda kui katset endale ja teistele õigustada kohanemist kompromissidega – võimu kasuks, ajakirjanduse arvelt."

Lobjakas viitas Raadio 2 peatoimetaja Kristo Rajasaare eilsele avaldusele, et ta (Lobjakas) sattus viimastel nädalatel rünnaku alla. "R2 on alati minu poolel olnud, aga ERR kui institutsioon, mida esindab juhatus, on rünnakute suhtes võtnud kas neutraalse positsiooni või teinud ründajaile järeleandmisi. See viimane on vaid vähesel määral minu probleem, kes ma pole ajakirjanik ja mõõgaga elades olen alati arvestanud mõõga läbi surmaga, nagu ütleb inglise kõnekäänd. See on aga väga suurel määral Eesti rahvusringhäälingu ja kõigi tema ajakirjanike probleem," kirjutas Lobjakas.

Lobjaka sõnul võiks tema asemele palgata naissoost saatejuhi. "Ja tunnustan ja tänan Andrust (Karnaud) tema väga pika meele eest, teadmises, et vähemalt seni kuni tema jääb oma kohale, arutab "Olukorrast riigis" olukorda riigis – ja mitte seda, kas rongid väljuvad õigel ajal või mitte," kirjutas Lobjakas.

Ratas: kahtlused sõnavabaduse osas teevad mind murelikuks

Peaminister Jüri Ratas märkis reedel tehtud avalduses, et teda teevad väga murelikuks kerkinud kahtlused rahvusringhäälingu ajakirjandusliku sõnavabaduse osas. "Me ei saa leppida olukorraga, kus võib jääda mulje, et ajakirjandusvabadus on ohus," ütles Ratas.

Ratase sõnul on vaba ajakirjandus demokraatliku ühiskonna toimimise lahutamatuks eeltingimuseks. "Rahvusringhääling on ja peab jääma oma saadete, programmide ning muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatuks," märkis ta.

Ratas lisas, et Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse roll on küsimusi tekitanud otsuseid avalikkusele selgitada ning veenvalt põhjendada.