Sildam ja Aaspõllu: rahvusringhäälingus mingisugust tsensuuri ei ole ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti rahvusringhäälingus (ERR) ei ole tsensuuri ja ajakirjandusvabadus Eestis ei ole ohus, tõdesid pühapäeval Vikerraadios ERR-i ajakirjanikud Toomas Sildam ja Huko Aaspõllu.

"Ajakirjandusvabadus ERR-is on olemas," sõnas Sildam. Ta nentis, et Ahto Lobjaka lahkumine ERR-ist langes ebasobivale ajale. "Lobjaka lahkumine mõjus nagu mustvalge kinnitus, et nüüd hakataksegi ajakirjandusvabadust EKRE kruustangide vahele keerama."

Ta meenutas, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) üks juhte Martin Helme, kes on ka ringhäälingunõukogu liige, palus "kallutatust demonstreerinud" töötajad eetrist maha võtta.

"Pärast seda pole põhjust imestada, et kui ERR-i üks saatejuht lahkub ametist, põhjustab see avalikkuses arutelu, et nüüd ongi kehtestatud tsensuur," rääkis Sildam.

Kõige ohtlikum on Sildami sõnul see, et kui ajakirjanikel hakkab mingi enesetsensuur ligi hiilima. "Et, kui sa kajastad sisepoliitikat, räägid kriitiliselt EKRE-st. Siis sotsiaalmeedias tõmmatakse otsekui prügikonteiner sinu kohal lahti ja kogu saast kukub sulle pähe. See võib hakata ajakirjanikke tasalülitama ja see on kõige ohtlikum."

Ka on Sildami hinnangul taunitav, kui poliitikud hakkavad ERR-i nimetama riigimeediaks nagu tegi EKRE-sse kuuluv Jaak Madison. "Kui poliitikud võtavad ERR-i riikliku meediana, siis see on ohtlik tendents. Arvatakse, et ERR on meie, poliitikute oma."

Puhkusel viibivat Anvar Samostit saates asendanud Huko Aaspõllu märkis, et ühiskondliku debati ajakirjandusvabadusest tingis suuresti see, et Vilja Kiisleri lahkumine Postimehest ja Lobjaka minek ERR-ist langesid ühele ajale.

"Peatoimetajal on õigus kritiseerida ja anda tagasisidet ajakirjanike tööle, kui peatoimetaja näeb midagi, siis on ta selleks, et kahtlusi sõnastada ja ajakirjanikuga rääkida. Peatoimetaja vastutab ikkagi väljaandande eest," arutles Aaspõllu.

Kui ajakirjanikud on leidnud, et neid on asutud tsenseerima, siis Aaspõllu sõnul toimus see ikka nende endi peas. Aaspõllu lisas, et hiiliva enesetsensuuri ärahoidmiseks saavad ajakirjanikud ise palju ära teha.

"Meil ei ole ajakirjandusvabadus ohus, pole poliitilist suunitlust ega kallutatust. Hüsteeria tase, mis ühiskonnas valitseb mõne ajakirjaniku puhul, on viinud selle enesetundeni, et neid on üritatud tsenseerida ja nad ise on drastiliselt reageerinud," rääkis Aaspõllu.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: