Agur rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et ta hakkab juhtima eestikeelset ja eestimeelset kooli.

"On parasjagu küpsenud aeg selliseks, et vene emakeelega õpilastega piirkondades võtta eestikeelsel haridusel reaalselt käest kinni ja võtta reaalseid samme ette. Arvan, et oleme siin Kohtla-Järve gümnaasiumiga teerajajad ja kõige tähtsam on viia sõnum ka teistele koolidele, et teha see pöörang ja murrang ära, tulla lõpuks ometi sellest välja, et põhikooli lõpetaja oskaks hästi eesti keelt, soovitatult C1 tasemel," sõnas ta.

Aguri sõnul rakendatakse Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tulevatele eesti keele oskuseta õpilastele individuaalset lähenemist ja nad saavad igakülgset abi. Kindlasti ei hakata õpilasi eraldi eesti ja vene rühmaks lahterdama, vaid pakutakse neile parimal moel tuge.

"Ka kõikide nende õpilaste tase on erinev. On väga häid keeleoskajaid ja on nigelaid. Kõige tähtsam on keskkond, toetav koolikultuur ja keskkond luua selliseks, et me toetame üksteist. Ja see eesti keele õpe ei ole mingi sundus, et direktor või juhtkond ütles, vaid see tuleb tekitada õhina- ja huvipõhine, et inimesed soovivad eesti keelt õppida," kirjeldas koolijuht oma arusaama.

Selleks, kuidas õpetada teist keelt lõimitud aineõppe kaudu, on Aguri sõnul erinevaid metoodikaid. Kohtla-Järve koolis soovitakse tekitada koolikeskkond, kus oleks nii eesti kui vene emakeelega õpilasi ning oodatud on ka õpilased teistest Eesti paikadest.

Direktor kinnitas, et Kohtla-Järve kooli õpetajatele tagatakse head elamistingimused ning ka väljastpoolt tulevad õpilased saavad tasuta elamise, toidu ja transpordi.

Küsimusele, kas 250 õpilasega kool pole tema ambitsioonide jaoks liiga väike ja kas poleks mõistlikum viia kõik Ida-Virumaa koolid ühise juhtimise alla, vastas Agur, et see, kas Ida-Virumaal on üks gümnaasium või mitu, pole tähtis, vaid oluline on väga hea koostöö ning eestikeelse hariduse käsilevõtmine. Kohalik kogukond toetab seda tema kinnitusel soojalt.