Minister ei öelnud kinnivõetu nime.

Ta lisas vaid, et sellel isikul olid väga tihedad sidemed Assange'iga, kes võeti neljapäeval Londonis Ecuadori saatkonnas kinni USA väljaandmisnõude alusel.

Ühe anonüümseks jääda soovinud Ecuadori ametniku sõnul peeti kinni Quitos elav Rootsi tarkvaraarendaja Ola Bini, kes valmistus lahkuma Jaapanisse.

Väidetavalt olevat see samm osa Ecuadori võimude püüdest lammutada väljapressijate võrgustikku, kes on viimastel päevadel ähvardanud president Lenin Morenot kättemaksuga.

Samanimeline rootslane nimetab end oma blogis tarkvaraarendajaks, kes töötab Quitos Ecuadoris ja Hispaanias baseeruva ühenduse Digitaalautonoomia Keskus heaks. See ühendus keskendub privaatsuse, julgeoleku ja krüptograafia küsimustele.

Bini nimetas varem neljapäeval Twitteris väga murettekitavaks Ecuadori siseministri väiteid, et riigis tegutsevad vene häkkerid ja veel keegi, kellel on tihedad sidemed WikiLeaksiga.

"See tundub olema nagu nõiajaht minu vastu," kirjutas Bini.

Assange kavatseb võidelda USA väljaandmisnõude vastu

Assange kavatseb vaidlustada USA väljaandmisnõude ja võidelda selle vastu, ütles advokaat Jennifer Robinson neljapäeval pärast tema vahistamist.

Robinsoni sõnul palus Assange ühtlasi edastada oma poolehoidjatele sõnumi, et tema korduvad hoiatused Ühendriikidele väljaandmise ohust on osutunud õigeks. 

"Ta lausus: 'Ma ütlesin teile," sõnas advokaat Londonis Westminsteri magistraadikohtu õuel. 

Neljapäeval mõistis kohus Assange'i süüdi kautsjonireeglite rikkumises 2012. aastal. Austraallast ähvardab rikkumise eest kuni 12 kuud vangistust. 

2. mail hakkab kohus arutama häkkeri suhtes väljastatud USA vahistamismäärust.

Ecuadori president: Assange'i ei anta välja surmanuhtlusega riigile

Assange'i ei anta välja ühelegi riigile, kus teda ähvardab "piinamine või surmanuhtlus", ütles Ecuadori president. 

"Ma küsisin Suurbritannialt garantiid, et härra Assange'i ei antaks välja ühelegi riigile, kus teda ähvardaks piinamine või surmanuhtlus," sõnas Lenin Moreno videopöördumises sotsiaalmeedias. 

"Briti valitsus kinnitas kirjalikult", et kavatseb sellest nõudmisest kinni pidada, ütles Moreno.

USA süüdistus puudutab häkkimisoperatsiooni, mitte lekitamist

Briti võimud võtsid beljapäeval Londonis Ecuadori saatkonnas vahi alla Wikileaksi asutaja Julian Assange'i, kellele poliitilise varjupaiga pakkumise lõpetamisele oli Ecuador viimasel ajal juba korduvalt vihjanud.

Londoni piirkonna politsei teatel võeti Assange vahi alla pärast seda, kui Ecuadori suursaadik kutsus politsei saatkonnahoonesse. Suursaadiku kutse aga järgnes Ecuadori valitsuse otsusele poliitilise varjupaiga andmine tühistada.

Ecuadori president Lenin Moreno ütles kommentaariks, et Assange'ile poliitilise varjupaiga andmisest loobuti, kuna ta rikkus korduvalt rahvusvahelisi reegleid.

Ecuadori siseminister teatas oma avalduses, et Assange sekkus korduvalt Ecuadori siseasjadesse ning lisas, et muuhulgas kuuluvad temaga lähedalt seotud isikute hulka kaks Ecuadoris viibinud Vene häkkerit.

Londoni politsei kinnitas, et Assange'i vahistamise põhjuseks on nii kautsjonireeglite rikkumine kui ka USA poolt esitatud väljaandmistaotlus. Pikka aega polnud teada, milles teda USA-s süüdistatakse, kuid neljapäeval sai kinnituse, et süüdistus puudutab 2010. aastal aset leidnud häkkimisjuhtumit, millega on seotud ka Chelsea Manning, endise nimega Bradley Manning. Ülevaate USA süüdistusest on teinud näiteks Axios.

Peamiselt USA dokumentide avaldamisega tähelepanu pälvinud Assange varjas end Ecuadori Londoni saatkonnas alates 2012. aasta juunist. Esmalt oli tema eesmärk hoiduda vahistamisest ja väljaandmisest Rootsile, kus teda süüdistati vägistamises, kuid Stockholm otsustas süüdistustest üle-eelmisel aastal loobuda. Ühe väidetava ohvri advokaat aga kinnitas, et nad taotlevad Rootsis uue kriminaalmenetluse alustamist.

Samas ähvardas teda saatkonnast lahkumisel vahistamine Briti võimude poolt, kes süüdistavad teda kautsjonireeglite rikkumises. Assange'i peamiseks hirmuks oli aga see, Suurbritannia annab ta välja USA-le, kus talle võidakse esitada süüdistus salastatud dokumentide lekitamises.

Kriitikud on juba pikemat aega süüdistanud nii Assange'i kui ka Wikileaksi lähedastes sidemetes Venemaa luureteenistuste ja häkkeritega. Näiteks olevat Wikileaksil oluline roll Venemaa operatsioonis, mis puudutas sekkumist USA valimistesse.

Briti Tööpartei juht on vastu Assange'i USA-le väljaandmisele

Briti valitsus peaks olema vastu Assange'i USA-le väljaandmisele, ütles Briti opositsioonilise Tööpartei juht Jeremy Corbyn reedel.

Corbyn teatas Twitteris, et USA üritab Assange'i endale saada, sest ta paljastas tõendid julmustest Iraagis ja Afganistanis.

Diane Abbott, Tööpartei kõneisik siseasjades, ütles reedel ringhäälingule BBC, et valitsus peaks blokeerima väljaandmise humanitaarkaalutlustel.

Abbotti sõnul on USA Assange'i vastu esitatud kaasuse südames "piinlikkus asjade pärast, mis ta USA sõjaväe ja julgeolekuteenistuste kohta avaldas".

Tema hinnangul on Assange "vilepuhuja ning palju infost, mis ta avalikkusesse tõi, võib pidada vägagi avalikes huvides".

Kreml: Assange'i sidumine Venemaaga on vandenõuteooria

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas vandenõuteooriaks oletusi, et WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i arreteerimine võib kuidagi Venemaal peegelduda.

Peskovilt küsiti, kas Kreml ei karda, et Assange võib anda Venemaa kohta uusi tunnistusi USA presidendivalimiste ajal toimunud USA demokraatide valimisstaabi materjalide avaldamise kohta. Küsiti ka, kas Venemaa pelgab, et riigi vastu kehtestatakse sel juhul uued sanktsioonid.

"See kuulub pigem vandenõuteooriate valdkonda," vastas Peskov.

"See (Assange) on sõltumatu teabeallikas, keda kiusatakse taga. Meie seisukohast ei ole see pressivabaduse ja selle puutumatuse aadetega kuidagi vastuolus," märkis Peskov.

Loodetavasti Assange'i seaduslikud õigused tagatakse, lisas ta.