"Välisilm": USA demokraadid pole Trumpile tugevat vastast veel leidnud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

USA demokraatidel ei ole praegu sellist liidrit, kes võiks heita väljakutse Donald Trumpile tuleva aasta presidendivalimistel. Hetkeseisuga võib nende kandidaat selguda alles viimasel minutil ning pole kindel, et kaotajad tema selja taha koonduvad, märkis "Välisilm".

Seni on teatanud kokku 21 demokraati, et nad kavatsevad 2020. aasta USA presidendivalimistel kandideerida. Nende hulgas on rohkem ja vähem tuntud kongressi liikmeid, kubernere, väikelinnapoliitikuid, ettevõtjaid ja seltskonnaga on liitunud isegi endine asepresident.

"See on nii hea kui ka halb, et on nii palju valikuvõimalusi, sest praegu ei ole eriti võimalik kellelgi kogu tähelepanu anda," nentis Texase valija Anat Ronen.

Kunstnik Ronen on õnnelik, et Texase poliitik Beto O'Rourke on otsustanud presidendiks pürgida ja väljendab seda rõõmu suure seinamaalinguga. Möödunud novembris ei pääsenud O'Rourke napilt senatisse, kuid kogus palju hääli noorematelt valijatelt.

"Paljud vabariiklased tulid tema poolele üle ja paljud ei pööranud sellele tähelepanu," märkis telekanali KHOU 11 poliitikaanalüütik Bob Stein.

Analüütikute arvates pole demokraadid oma presidendikandidaatide rohkuses suutnud jõuda kokkuleppele, kuidas Donald Trumpi 2020. aasta valimistel võita. Kas Trumpi vastaskandidaat peaks olema keegi, kes suudab hääletama meelitada nooremaid valijaid nagu näiteks O'Rourke või 37-aastane South Bendi linnapea Pete Buttigieg?

"Teinekord otsivad inimesed kedagi, kes on väljastpoolt pealinn Washingtoni," nentis Indiana Ülikooli riigiteaduste professor Elizabeth Bennion.

Või peaks Trumpiga võitlema keegi, kes suudaks valimiskastide juurde võib-olla tagasi meelitada eelmise presidendi Barack Obama toetajad nagu näiteks Californiat esindav senaator Kamala Harris?

"Ma arvan, et ta paistab silma mitte ainult sellepärast, et ta on naine, vaid ka oma tööeetika tõttu. Ta paistab silma, sest ta on pühendunud reformimisele nii, nagu seda pole minevikus suutnud teha mitte keegi teine ja ma arvan, et need on asjad, millega tänapäeva valijad suudavad samastuda," lausus poliitikaanalüütik Paul Henderson.

Loomulikult on demokraatidel selgelt meeles 2016. aasta presidendivalimised, kui eduka kampaania tegi Vermonti senaator Bernie Sanders, kellel on juba sellest asjast väga selged kampaaniasõnumid: universaalne tervishoid, miinimumpalga tõus ja tasuta ülikooliharidus. Seekord pakub Sandersile sarnaste teemadega suurt konkurentsi Massachusettsi senaator Elizabeth Warren ja peale selle ei ole sugugi selge, kas Demokraatlik Partei on valmis astuma poliitilisel spektril veel rohkem vasakule.

Või siis on demokraatidel võimalus minna lõpuni välja üsna klassikalise kandidaadiga, kelle taga on töötajate ametiühingud ja kes võib presidendilt napsata tema põhivalijate hääli. See mees on endine asepresident Joe Biden.

Risk, millega demokraadid praegu mängivad, on see, et eelvalimiste võitja selgub üsna napi enamusega ja teiste kandidaatide toetajad ei pruugi hiljem tema taha tulla. Lisaks mängib olulist rolli raha, mida suudetakse kampaaniaks koguda.

Demokraatide seas on kõige rohkem aasta esimeses pooles annetatud Sandersile, kokku on ta saanud 18,2 miljonit dollarit. Talle järgneb Harris 12 ja O'Rourke 9,4 miljoniga. President Trump on aga samal ajal kogunud kokku 30 miljonit dollarit, millest kulub eelvalimisteks tõenäoliselt ainult käputäis.

"Demokraadid väsitavad ennast ja tühjendavad oma aardekirstu eelvalimiste ajal. Nad peavad kõigepealt nominatsiooni saama ja seejärel muretsevad nad üldvalimiste pärast ja üldvalimistel on Trump ja vabariiklased palju paremini rahastatud kui nemad," rõhutas Virginia Ülikooli riigiteaduste professor Larry Sabato.

Üks viis, kuidas demokraadid üritavad eelvalimistel selle probleemiga võidelda, on raha kogumine rohujuuretasandil. See lubab omakorda üldvalimistel pöörduda suuremate doonorite poole. Selles mängus on aga Trump võtnud samuti liidrirolli ja suudab erinevate nippidega oma väiketoetajaid annetama panna. Näiteks valitsuse tööseisaku ajal algatas Trumpi meeskond kampaania, millega kutsuti toetajaid üles ostma svammist telliskive.

"Nad said osta svammist telliskivi, lasta sellele omanimeline silt panna, saata see Nancy Pelosile ja öelda, et ehitage piirimüür. See on võimalus inimestele, kes elavad kuskil Nebraskas ja on kogu süsteemist nii kaugel, aga tahavad olla kaasatud. Kulutada 25 või 45 dollarit ja öelda, et nad tahavad midagi muuta," selgitas Donald Trumpi tagasivalimiskampaania juht Brad Parscale.

Peale kõige muu suudab Trump vajadusel üsna edukalt teemat vahetada. Ühel hetkel keskendub ta immigratsioonile. Teisel aga hoopis majandusele, mille seis on hea ja see on ameeriklaste jaoks väga oluline. Demokraadid peavad ühtlasi mõtlema, kui palju peaksid nad kampaania ajal Trumpi isikule keskenduma.

"Kui järgmise pooleteise aasta jooksul, kuni valimiste keskpunktini välja, räägib kongress ainult Trumpi ametist kõrvaldamisest ja Trumpist, Trumpist, Trumpist ja Muellerist, Muellerist, Muellerist, aga me ei räägi kõikidest nendest probleemidest, mis puudutavad tavalisi ameeriklasi, siis ma kardan, et see on ainult Trumpile kasulik," avaldas arvamust kandidaat Bernie Sanders.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: