Avasõna saanud Sanders rääkis tuttaval moel vajadusest radikaalse muutuse järele, nõudes muu hulgas suurt tervishoiureformi. 

Sandersilt küsiti, kas tema poliitika ei vii ka keskklassi maksutõusudeni. Senaator möönis, et nii see on, kuid samas langevad tema sõnul märgatavalt tervishoiukulud.

Biden omalt poolt püüdis kohe alustuseks heita väljakutse president Donald Trumpile, arvustades tolle maksusoodustusi jõukatele. "Donald Trump on pannud meid kohutavasse olukorda," lausus ta.

"Donald Trump arvab, et Wall Street ehitas üles Ameerika. Ameerika ehitasid üles tavalised, keskklassi ameeriklased," rõhutas Biden.

2020. aasta valimistel Valgesse Majja soovivaid demokraate on nii palju, et nende väitlus on jagatud kahte ossa, millest eelmine toimus kolmapäeval. Mõlemas debatis osales 10 kandidaati.

USA eelmise presidendi Barack Obama aegne asepresident Biden ja Vermonti senaator Sanders on tuntuimad neljapäevases debatis osalenud demokraadid, kuid üles astusid teiste seas veel California senaator Kamala Harris, Indiana linnapea Pete Buttigieg, New Yorgi osariiki senatis esindav Kirsten Gillibrand, esindajatekoja demokraat Eric Swalwell ja kirjanik Marianne Williamson. 

Novembris 77-aastaseks saav Biden pidi debati jooksul korduvalt tõrjuma üleskutseid kõrvale astuda, et anda võimalus demokraatide järgmisele põlvkonnale. 

Swalwell kutsus endist asepresidenti otsesõnu teatepulka üle andma noorematele erakonnakaaslastele, kellel on paremad võimalused tegutseda kliimamuutuste ohjamise, ravikindluste laiendamise ja relvavägivalla vähendamise nimel. 

"Ma hoian sellest teatepulgast endiselt kinni," lausus Biden. 

Harris kutsus Bidenit tunnistama, et tema hiljutised märkused aastakümnete taguse tsiviliseeritud läbisaamise kohta varjamatult segregatsiooni pooldavate senaatoriga, "teevad haiget".

Biden ütles, et ta ei tegele rassistide kiitmisega, ja eitas, et oli 1970. aastatel vastu koolibusside kasutamisele valdavalt mustanahaliste kogukondadest laste paremal järjel kogukondades asuvatesse parematesse koolidesse sõidutamiseks. 

"Oli üks väike California tüdruk, keda sõidutati sedasi iga päev riigikooli. See olin mina," lausus Harris. 

Bidenit tabas kriitika ka vanemalt põlvkonnalt, kui tema eakaaslane Sanders asus teda ründama 2003. aastal senatis Iraagi sõja poolt hääletamise eest. "Joe hääletas selle sõja poolt ja mina aitasin juhtida vastuseisu sellele sõjale, mis oli täielik katastroof," lausus Sanders.

Endine asepresident kaitses end väitega, et ta võttis vastutuse 150 000 USA sõduri väljaviimise eest Iraagist. USA väed lahkusid Iraagist 2011. aasta detsembris ning naasid 2014. aastal, et toetada Iraagi vägesid võitluses äärmusrühmitusega Islamiriik (IS). 

Praegu on Ühendriikidel Iraagis hinnanguliselt üle 6000 sõduri. 

Oma lõppsõnas kutsus Biden "taasleidma riigi hinge, mille president on välja tõmmanud". "Me peame Ameerika Ühendriigid ühtseks muutma," lausus ta.

Vabariiklasest presidenti kritiseerisid ka teised väitlejad. Sanders nimetas presidenti otsesõnu patoloogiliseks valetajaks ja rassistiks.

Kõik väitlejad kasutasid võimalust kritiseerida presidendi immigratsioonipoliitikat. Gillibrandi sõnul on Trump Mehhikost USA-sse sisenenud dokumentideta migrantide lapsi vanematest lahutades "rebinud puruks meie moraalse koe". 

Williamson võrdles presidendi immigratsioonipoliitika nüüdseks lõpetatud vastuolulismat tahku "inimröövi" ja lapseahistamisega. "Need on riiklikult toetatud kuriteod," lausus kirjanik. 

Kuigi Washingtoni poliitiline õhustik on eelseisvate presidendivalimiste tõttu pingeline juba pikemat aega ning eelvalimistel esimestena hääletavates osariigis on valimiskampaania täies hoos, siis miljonid ameeriklased hakkavad 2020. aasta presidendivalimistele tähelepanu pöörama alles nüüd.

Demokraadid alustavad eelvalimisi 2020. aasta jaanuaris ning presidendikandidaat kinnitatakse traditsiooniliselt juuli lõpus või augusti alguses. Presidendivalimised peetakse 2020. aasta novembri algul.