Rootslased palusid Rõivase valitsusel Estonia huku uurimine taaskäivitada ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Parvlaev Estonia ohvrite ja nende sugulaste ühing saatis 2016. aasta kevadel toonaselele peaministrile Taavi Rõivasele ametliku ettepaneku algatada uus uurimine, et laevahuku põhjus välja selgitada. ERR avaldab uurimise kitsaskohti avava kirja täismahus.

Kolme aasta eest Rõivasele saadetud kirjas tõi Lennart Berglund, kes juhib Rootsis Estonia ohvrite ja nende sugulaste ühingut, välja, et katastroofi täpne põhjus ja kulg on siiani välja selgitamata. Laevahuku uurimiseks moodustati küll ühiskomisjon (JAIC), kuid selle töö jäi puudulikuks ja lõpparuanne väheveenvaks.

Berglundi sõnul on õnnetustest moodunud 21 aasta jooksul ilmnenud mitmeid uusi asjaolusid, mis lubavad tõsiselt kahelda nii JAIC-i lõpparuande järelduste teaduslikus paikapidavuses kui kogu uurimise usaldusväärsuses. Ta viitas nii Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni mereõnnetuste uurimise koodeksile kui ka Eesti seadusele, mille kohaselt peab uute asjaolude ilmnemisel kaaluma uurimise taasavamist.

"Eelnevast tulenevalt palume Eesti Vabariigi kui parvlaev Estonia lipuriigi valitsusel alustada protsessi, algatamaks uus ametlik uurimine, mille eesmärgiks on laevahuku põhjuse ja täpse sündmuste käigu väljaselgitamine," seisis kirjalikus teates.

Berglund loetles, milliseid ametlikke uurimisi on pärast JAIC-i uurimist läbi viidud, ning märkis, et nende uurimiste käigus on saadud uut teoreetilist teadmist ja ilmnenud uusi fakte. Kuna aga laevavrakile sukeldumine on olnud keelatud, on kõik hilisemad uuringud olnud paratamatult seotud JAIC-i poolt visandatud hukuversiooniga. Seega pole uuritud Estonia uppumise põhjust, vaid JAIC-i teooria võimalikkust.

Teise ja veelgi tähtsama asjaoluna tõi ta välja, et mere põhjas lebava laevavraki kere ei ole kunagi süstemaatiliselt uuritud, dokumenteeritud ega filmitud või kui seda on tehtud, pole uuringu tulemusi avalikustatud.

Berglundi sõnul on JAIC-i versioonile laeva uppumise kohta esitatud mitmeid vastuväiteid. Veel juhtis Berglund tähelepanu sellele, et SSPA konsortsium, mis Rootsi riikliku innovatsiooniagentuuri Vinnova korraldusel õnnetust uuris, jõudis järeldusele, et et JAIC-i versioon on võimalik ainult juhul, kui seda mõnes olulises punktis oluliselt muuta ning jätta tähelepanuta asjaolud, mida pole uuritud. JAIC-i kirjeldus õnnetuse kulgemisest klapib aga paremini auk-laevakeres-versiooniga kui kaotatud visiiri versiooniga.

Rootsi innovatsiooniagentuur tellis uuringud ka HSVA konsortsiumilt, mis samuti järeldas samuti, et JAIC-i versioon on võimalik, kui seda mõnes olulises punktis muuta, kuid lisaks sisaldab HSVA aruanne järeldusi, mis väga olulistes punktides SSPA järeldustest erinevad.

"Eelneva põhjal on selge, et isegi täna puudub konsensuslik teaduslik teadmine mitmes õnnetuse seisukohalt võtmetahtsusega küsimuses. Teisti öeldes, Estonia püstivust ja ujuvust mõjutavad füüsikaseadused ei ole veel kindlaks tehtud," tõdes Berglund. "Seetõttu ei saa ka JAIC-i versioon - ega ka ükski teine versioon - olla usaldusväärne."

Kirjas loetletakse veel hulk Estonia hukuga seotud kahtlasi fakte, mida pole uuritud, ning ühingu hinnangul annavad kõik need faktid piisava aluse, et Eesti valitsus alustaks uut ametlikku uurimist.

Taavi Rõivasele saadetud kiri edastati toona justiitsministeeriumi, kes saatis rootslastele minister Reinsalu allkirjaga keeldumise. Nüüd nõuavad Rootsi hukkunute omased kohtu kaudu, et Eesti valitsus katastroofi uue uurimise algataksid. Hagi ootab Tallinna halduskohtus esimest eelistungit.

"Pealtnägija" palus ministeeriumilt kommentaari, miks ei ole taotlusele uus uurimine algatada siiani sisuliselt vastatud. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik vastas, et kuna laevaõnnetuste uurimise regulatsioone on pärast õnnetust mitmel korral muudetud, siis on pädevuse küsimuses tekkinud teatud juriidiline segadus, millele loodetakse halduskohtult lähiajal vastus saada.

Justiitsministeerium mõistab Tuuliku sõnul ohvrite lähedaste muret ja loodab olukorra lahenemist lähiajal. "Kindlasti on riigil sellest loost õppida, kuidas erinevate riigiasutuste omavahelist suhtlust ja koostööd paremaks muuta," sõnas Tuulik.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: "Pealtnägija"



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: