Hukkunute omaksed nõudsid kohtus riigilt Estonia huku uurimise taasavamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1569312720000 | amCalendar}}

Tallinna halduskohtus arutati teisipäeval kaebust, millega tahetakse muuhulgas kohustada valitsust taasavama Estonia huku uurimise menetlust või hindama uurimise menetluse hindamise vajadust. Kohtunik Kaupo Kruusvee teeb asjas otsuse 24. oktoobril.

Kaebajate esindaja Piret Blankin ütles kohtus, et uurimise taasavamiseks on esitatud uusi asjaolusid ning märkis, et kui kohus ei saa vabariigi valitsust kohustada uurimismenetlust uuendama, siis peaks vabariigi valitsus vähemalt läbi vaatama omaste taotluse, sest segaseks jäi, miks tegi riigikantselei taotlusele vastamise ülesandeks justiitsministeeirumile.

Hukkunute omaksed tegid uurimise taasavamiseks pöördumise Eesti riigile juba 2016. aasta aprillis, siis vastus saadi justiitsministeerumilt alles rohkem kui kahe aasta pärast, 2018. aastal. Justiitsministeeriumi vastusega keelduti uue uurimise vajaduse hindamise kaalumisest ning märgiti, et 2016. aastal esitatud vastuskirjale pole midagi lisada.

Põhiline argument Eesti riigi jaoks oli, et kuivõrd uusi asjaolusid pole esitatud, pole uurimisega taasalustamine põhjendatud. Seepeale pöördusid omaksed Tallinna halduskohtusse.

Teisipäeval toimunud istungil tahtsid kaebajad Lennart Berglund ja Lasse Johnsen, et justiitsministeeriumi vastus tühistataks või tuvastataks vastuse õigusvastasuse ning et vabariigi valitsust kohustataks uuendama reisiparvlaeva Estonia uurimise menetlust või vähemalt hindama uurimise menetluse uuendamise vajadust.

Blankin ütles, et 2016. aastal esita avalduse näol polnud tegu mitte lihtsa märgukirja, vaid taotlusega uurimine taasalustada. "Kuivõrd vabariigi valitsus ei pöördunud meie poole täiendavate küsimustega, siis ei olnud ju takistusi ka taotluse lahendamises. Kuidas seda lahendada, seda me ei tea, seda me taotlemegi kohtust," lausus ta, ning lisas, et üle kahe aasta pikkust vastuse ootamist ei saa kuidagi nimetada "heaks tavaks".

Blankin märkis, et 2016. aasta taotlus esitati seetõttu, et kohus leiaks, et on esitatud uued asjaolud, millest tulenevalt on vabariigi valitsusel olemas õigustus uurimist uuesti alustada.

"Kohus peaks vastustajale selgitama olukorda, millised õigusaktid peaksid kohalduma ja milline oleks valitsusele kohane käitumine. Oleme esitanud ka otsuse tähtaja. Ootame valitsuskabineti otsust ja korraldust haldusakti vormis," rääkis Blankin.

Blankin palus kohtul mõista ka mõlemale kaebajale välja kulud summas 2634 euro.

Vastustaja ehk justiitsministeeriumi ja valitsuse esindaja Alar Must leidis, et vabariigi valitsuselt menetluse uuendamise nõudmine pole asjakohane, sest tema teada ei ole uurimise taasalgatamine üldse vabariigi valitsuse pädevuses. Samuti jäi vastustaja jaoks arusaamatuks, millise menetluse uuendamist ehk millise uurimise taasalustamist üldse nõutakse, sest Estonia hukku uuris rahvusvaheline komisjon, mida Eesti valitsus ei saanud oma otsuse või määrusega kuidagi moodustada.

"Vabariigi pädevuses ei ole läbi viia laevõnnetuste uurimisi. Taotluses soovitakse kolme riigi ühisuurimise uuendamist või uut läbiviimist. See pole selline küsimus, millega vabariigi valitsus saaks tegelda, sest Eesti valitsus pole ühiskomisjoni moodustanud," märkis ta.

Must viitas ka, et kui lähtuda kaebajate soovist laevaõnnetuste põhjust uurida, siis kehtiva regulatsiooni järgi viib laevahuku juurdlusi viib läbi ohutusjuurdluse keskus.

"Sellisel juhul on tegu haldusmenetluse taotlemisega, mida oleks olnud valitsusel õige edastada ohutusjuurdluse keskusele. Kui aga soovitakse ühiskomisjoni menetluse läbiviimist, siis on asi segasem, sest peab vaatama, mis õiguslikul alusel see komisjon moodustati. See ei saanud olla siseriiklik akt, sest ükski õigusakt ei näinud ette sellise komisjoni moodustamist. Tuleks vaadata rahvusvahelise õiguse poole. Siis peaks suhtlema nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välisministeeriumiga," rääkis Must.

Kohtunik Kruusvee märkis, et kui pädev asutus on ohutusjuurdluse keskus, siis oleks pidanud taotluse ka keskusele edastama, ometi esitas vastuse taotlusele justiitsministeerium.

Musta sõnul palus ta riigikantseleilt selgitust, miks taotlusele vastamine võttis üle kahe aasta.

"Kantselei selgituste järgi võis tekkida segadus seetõttu, et samasisuline taotlus oli ka varem esitatud ja sisuline vastus antud. Justiitsministeeriumist selgitati, et taotlusega tegelnud ametnik selgitas, et kuna tegemist oli väga keerulise küsimusega ja vajas materjalide läbitöötamist, siis see võttiski nii kaua aega," rääkis Must.

Riigi esindaja taotles istungi edasilükkamist

Musta hinnangul olid kaebajate taotlused "abstraktsed" ning keeruline oli aru saada, mida täpselt taotleti, kui arvestada, et valitsusel puudub volitus rahvusvahelise uurimiskomisjoni menetluse taasalustamiseks. Ühel hetkel teats Must, et tal pole volitusi vabariigi valitsuse nimel rääkimiseks ning palus istungi edasilükkamist, kuivõrd ilmnes, et ta peaks konsulteerima ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja välisministeeriumiga ning valitsuskabinetiga. Must märkis ka, et täiendavalt peaks uurima, millistel alustel moodustati 1994. aastal huku uurimiseks rahvusvaheline komisjon ning milline oli Eesti valitsuse osa selles, vastasel juhul pole võimalik nõuda Eesti valitsuselt rahvusvahelise uurimise taasalustamist.

Kaebajate esindaja leidis, et aega valmistumiseks oli vastustajal piisavalt ning temaga nõustus ka kohtunik Kruusvee, kes ei soovinud enam kohtuasjaga rohkem venitada.

Pärast asja sisulist arutelu teatas Kruusvee, et teeb oma otsuse teatavaks 24. oktoobril kell 16.

Teisipäevasel istungil ei laskutud parvlaev Estonia uppumist puudutavatesse küsimustesse ega muusse, mis puudutab laeva ennast.

Lennart Berglund, Lasse Johnsen ning teised Estonia parvlaeval hukkunud ohvrite lähedased isikud ja/või Estonia huku üle elanud reisijad esitasid Eesti Stockholmi suursaatkonna vahendusel 19. oktoobril 2016 Eesti peaministrile taotluse algatada uus uurimine Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks.

Sellele taotlusele vastas justiitsministeerium mullu 19. novembri kirjaga, selgitades, et riigikantselei edastas kõnealuse pöördumise 28. septembril 2017 vastamiseks justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumi vastus oli, et haldusmenetluse uuendamise otsustamine on vabariigi valitsuse, mitte justiitsministeeriumi pädevuses, kuid kuna taotluses ei ole esitatud selliseid uusi olulisi asjaolusid ega väiteid, mida poleks erinevates uurimistes varasemalt esile toodud või analüüsitud, ei pea ministeerium põhjendatuks pöörduda menetluse uuendamiseks vabariigi valitsuse poole.

Tänavu kevadel andsid laevahuku ohvrite omaksed Rootsist Eesti riigi kohtusse ning nõudsid 852 inimelu nõudnud katastroofi uut uurimist. Hagis toodi välja ridamisi vastuolusid laevahuku ametlikus versioonis.

Kui siiani on valitsused keeldunud uuest sukeldumisest eeskätt just vrakile kehtestatud hauarahu tõttu ja põhjendusega, et see traumeeriks omakseid, siis rootslaste hagi toetab täielikult ka Eesti hukkunute lähedaste esindusühing Memento Mare.

 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: