Eesti riigi kohal ripub endiselt Estonia laevahuku Rootsi omaste kohtuhagi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

92 parvlaeval Estonia hukkunute omast ja pääsenut Rootsist nõuab kohtu kaudu, et Eesti valitsus algataks katastroofi uue uurimise ja korraldaks uue sukeldumise vrakile. Kaebajad rääkisid ETV saatele "Pealtnägija" esimest korda avalikult, miks nad võitlust jätkavad.

"Pealtnägijaga" rääkis Anders Eriksson, üks vähestest, kes pääses rahuaja suurimast laevahukust Läänemerel. Tollane müügiinsener sõitis sügisel 1994 sõbraga ühepäevareisile Eestisse kinkepiletiga ja oli äsja taasiseseisvunud riigi nime kandva laeva pardal, kui see 27. septembri õhtul Tallinnast Stockholmi startis. Meri oli raju, kuid neljanda teki kajutis puhanud Eriksson ei märganud midagi erilist enne, kui kella ühe paiku öösel. Enda sõnul kuulis ta kaht valju kolksatust ja pidi äärepealt voodist välja kukkuma. Eriksson oli esimeste hulgas, kes jõudis välja seitsmendale tekile. Ühel hetkel, kui laev külili keeras, hüppas rootslane vette ning kuidagi õnnestus tal päästeparve saada. Mees oli kummuli päästeparve sees, mille põhjale ronis veel kolm eestlast. Klammerdunult, üks all ja kolm üleval, veetsid laevahuku üleelanud kuus tundi, kuni pisut pärast kella 7 leidis nad Rootsi päästekopter. Eriksson lennutati lähimale maalapile Soomele kuuluval Utö saarel. Kui kriimud ja muhud välja arvata, pääsesid toona 44-aastane kahe lapse isa ja tema parvekaaslased tervelt. Kuid sõber, kellega Eriksson reisile läks, oli üks 852 hukkunust.

Rootsi-Soome-Eesti õnnetuse uurimise ühiskomisjon ehk JAIC järeldas lihtsalt öeldes, et Estonia visiir murdus tormisel merel, rebis ära kukkudes lahti rambi, vesi pääses autotekile ja sealt edasi ülejäänud laeva. Eriksson, üks vaid 137 pääsenust, suhtub ametlikku versiooni algusest peale kriitiliselt, sest see ei klapi tema enda mälestustega saatuslikust ööst.

Emeriitprofessor Jaan Metsaveer on ametliku uurimiskomisjoni viimane elusolev liige Eestis. 86-aastane laevaehitusinsener nimetab kõiki kahtlusi müraks, mis suurte katastroofide puhul on paratamatu kaasnähe.

Erikssonile ja paljudele teistele aga ei mahu pähe hulka asju, alates sellest, miks taheti vrakk katta betooniga juba enne, kui ametlik juurdlus lõppes, kuni selleni, et aastaid vandenõuteooriaks peetud militaartehnika vedu Estonial – vähemasti hukueelsel perioodil – leidis lõpuks kinnitust.

Endine prokurör, asjatundjate komisjoni juht Margus Kurm puutus teemaga esimest korda kokku just 2005. aastal, kui sai prokurörina ülesande juhtida eriteenistuste esindajatest koosnevat komisjoni, mis uuris uuesti üles kerkinud relvaveo teemat. Paralleelselt uuris sama asja ka riigikogu erikomisjon. Kurm kohtus 75 inimesega, töötas läbi tohutud materjalid ja reisis mitmesse riiki, aga seost relvaveo ja huku vahel ei leidnud.

''Meie komisjonil ei õnnestunud välja selgitada, mis siis kaks nädalat varem seal pardal oli, kust see tuli ja kellele see läks. Ehk me tegelikult konstateerisime fakti, et midagi sõjalise kasutusega seal oli ja nagu ka meie aruandes kirjas, et rootslaste kinnitusel ei olnud see midagi ohtlikku," rääkis Kurm "Pealtnägijale".

Kui algeesmärk oli tuvastada, kes Eesti poolel militaartehnika veoga seotud olid, siis uurimise fookust laiendati ja tähtaega pikendati korduvalt, kuni 2009 andis Kurm üle oma lõppraporti, mille peamine järeldus oli, et ühtegi teooriat ei ole võimalik lõpuni kinnitada ega ümber lükata. Ta möönab, et olemasolevad tõendid, eelkõige pääsenute ütlused, võimaldavad ühelt poolt kaitsta väga erinevaid laevahuku versioone. "Ja teiselt poolt, et kuna, ametliku väite kohaselt, kunagi ei ole laevavrakki täielikult uuritud. Ehk siis laeva põhja ei ole uuritud ega filmitud, siis ei ole puhtalt teooria põhjal võimalik ka ümber lükata, et see laevakere on terve.

Metsaveer märgib, et tegelikult tuukrid käisid all. "Ja minu meelest nad käisid terve selle ringi siiski üle. Nad käisid seal sõukruvisid vaatamas, aga ütlesid, et see koht, kus on terve, seal ei ole mõtet filmida lihtsalt, see on tülikas aja raiskamine."

Margus Kurm soostus aitama Rootsi ohvrite ja omaste esindusühingut SEA, kui nad 2016. aasta märtsis peaminister Taavi Rõivasele kirja saatsid, kus nõudsid "uut uurimist erapooletute välisekspertide osalusel, mis sisaldaks ka merepõhjas oleva laevavraki põhjalikku vaatlust ja dokumenteerimist". Tallinna pöörduti, sest Eesti oli laeva lipuriik ning saaks algatada ka vrakile sukeldumist keelava hauarahu lepingu avamise.

Kokku 12-leheküljeline taotlus reastab hulga – kohati ka uskumatuna tunduvaid – detaile seoses võimaliku vassimise ja vastuoludega Estonia huku uurimises, aga kõige kesksemad argumendid puudutavad siiski meresõidufüüsikat. Nimelt nullindate keskel tellis Rootsi riik kahelt teadlaste konsortsiumilt uued tehnilised uuringud, mis pidid huku ametlikku versiooni kontrollima. Tehti palju arvutusi, ujutati laevamudelit basseinis, kirjutati paksud analüüsid, aga lõpuks ei leppinud teadlased ikkagi kokku, mis täpselt juhtus.

Rootsi omaste taotluse tuum ongi tegelikult vraki uus vahetu uurimine. Algas pikk ringmäng – läkitus Taavi Rõivasele põrgatati edasi justiitsministeeriumi, kust tuli minister Urmas Reinsalu allkirjaga keeldumine. Kui nüüd omaste ühing kohtusse pöördus, leidis kohus, et kaevata saavad vaid konkreetsed kannatanud. Seepeale korjati Rootsis 92 allkirja, nende seas ka 69-aastase nelja lapse vanaisa Anders Erikssoni oma, ja 2016. aasta sügisel läks teele uus kiri, millele järgnes vaikus.

Ohvrite omaste esindaja, vandeadvokaat Piret Blankin märgib, et justiitsministeerium kaks aastat ei teinud mitte midagi. "Ja siis pöördusid rootslased taas meie poole. Meie hakkasime siis uurima, saime teada, et riigikantselei ei olnudki kontrollinud, kas sellele kirjale kunagi on vastatud."

Pärast korduvat meeldetuletust laekus 2018. aasta novembris vastus, mis ütles sisuliselt – meil pole midagi lisada. Sarnane ringmäng käib ka nüüd, kui "Pealtnägija" kommentaari küsis: valitsus saadab ajakirjaniku justiitsministeeriumi, justiitsministeerium põrgatab majandusministeeriumi. Kokkuvõttes on sõnum, et kõik on selge ja midagi uut lisada pole.

Kui ministeerium keeldus, pöördusid Rootsi omaksed uuesti kohtusse, aasta alguses võetigi asi Tallinna halduskohtus menetlusse ja ootab esimest eelistungit. Formaalselt esitasid hagi kaks kannatanut, aga nendele lisaks andis allkirja veel 90 inimest. Märtsi alguses said nad vastuse, milles on ridamisi juriidilisi konkse alates sellest, et asjaga ei peaks üldse tegelema kuni selleni, et pole selge, milline oleks teoreetiliselt üldse riigiasutus, mis sellise uurimisega peaks tegelema.

Blankin näeb asja nii, et kuna hauarahu on lepitud kokku kolme riigi – Eesti, Rootsi ja Soome poolt, siis uue uurimise algatamises peaks kokku leppima samad riigid.

"Pealtnägija" on ETV-s eetris kolmapäeval kell 20.05.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: