Estonial uppunute omaste kaebus jõuab aprillis Pariisi kohtusse ({{commentsTotal}})

Parvlaev Estonia.
Parvlaev Estonia. Autor/allikas: Postimees/Scanpix Baltics

Parvlaeval Estonia uppunute omaksed said kirja Pariisi advokaadibüroolt, kes teavitas neid, et 12. ja 15. aprillil toimub Estonia juhtumiga seoses kohtuistung.

Kirjas teatas ohvreid esindav advokaadibüroo Schmill&Lombrez, et kohtu 
president määras istungid Nanterre' tsiviilkohtus kahele päevale, 12. ja 
15. aprilllile 2019. Istung toimub prantsuse keeles ja tõlkevõimalus 
büroo kinnitusel puudub.

Protsess on kestnud juba 22 aastat, mille sisuks on Estonia protsessi ühingu ühishagi parvlaeva Estonia ehitanud laevaehitusettevõtte Meyer Werft ja laeva klassifitseerija Bureau Veritas vastu.

Viimased 15 aastat on juhtumiga tegelenud prantsuse advokaadibüroo Schmill&Lombrez, kuid hagi edasiareng on olnud olematu.

Estonia 3. tüürimehe Andres Tammese lesk Sigrid Tammes rääkis ERR-ile, et info liikumine kohtuprotsessi arengutest on olnud kogu protsessi ajal äärmiselt napp. Enne nüüd saabunud kirja said protsessis osalejad infot protsessi seisu kohta viimati 2014. aastal.

Toona saatis büroo kirja, kus palus uuesti edastada kõigi hagejate dokumentide koopiaid, mis kinnitaks protsessis osalejate isikut ning nende sugulust hukkunutega. Seda põhjusel, et süüdistatavad ehk Meyer Werft ja Bureau Veritas vaidlustasid hagejate õiguse hagi esitada, väites, et ligi 1300 hukkunute omaksel ja katastroofis ellujäänul ei ole seost ei katastroofi ega selles hukkunutega.

Tammese sõnul on süüdistatavad kasutanud sarnast tahtlikku venitamistaktikat läbi aastate, mil on korduvalt väitnud, et hagejatel puudus sellise hagi esitamiseks igasugune õigus ja alus. Senini on kohus need väited õigustühisteks kuulutanud.

Tammes ütles, et võõra riigi kohtu tegemisi on raske jälgida, kuna protsess ja kogu sellega seotud dokumentatsioon on prantsuskeelne. Nii on ka nüüd teada antud, et protsessiga seotud isikud võivad aprillis toimuval kohtuprotsessil osaleda, kui selleks ennast eelnevalt registreerivad, kuid koos hoiatusega, et protsess on prantsuskeelne ning võõraid saali ei lubata.

"Oleme ühendust võtnud Eesti saatkonnaga Pariisis, paludes abi tõlgi leidmisel. Saime kiirelt saatkonnast soovitusi tõlkide osas, kelle poole võiksime omal algatusel pöörduda. Paraku aga kinnitas advokaadibüroo Schmill&Lombrez'i esindaja, et protsessi toimumise ajal pääsevad saali vaid protsessiga seotud isikud ja nende hulka tõlgid ei kuulu. Niisiis puudub hagejatel igasugune võimalus protsessi käigust otse ülevaadet saada, veelgi vähem vajadusel sõna saada, kui just keegi kuue nädalaga prantsuskeelset juriidilist keelt selgeks ei õpi," lisas Tammes.

Omaksed ootavad aga endiselt sellelt protsessilt lahendit, mis ei kinnitaks pelgalt tõdemust, et laev uppus, kuna visiir kukkus ära.

"Oodatakse, et keegi võtaks vastutuse eelmise sajandi suurima inimohvritega laevakatastroofi toimumise eest rahuaegses Euroopas. Seni, kuni uut uurimist ei ole tehtud, pädeb uurimiskomisjoni (JAIC) raport aastast 1998, mille alusel laevahuku põhjustasid laeva visiiri konstruktsiooni- ja ehitusvead, seega peavad laevaehitusettevõte Meyer Werft ning laeva konstruktsiooni nõuete eest vastutanud klassifitseerija Bureau Veritas võtma ka vastutuse," selgitas ta.

Tammes oletab, et kui nende istungitega peaks kogu juhtum mis tahes põhjustel lihtsalt lõpetatama, siis on see laevaõnnetuses hukkunute omaste jaoks väga halb lahendus.

"Loomulikult saab ju algatada uue kohtuprotsessi või edasi kaevata, aga kardan, et uuesti või täiesti nullist alustamiseks pole hukkunute omastel, seda enam, et rahvusvaheliselt, lihtsalt enam jõudu või usku asja edasi ajamiseks. See oleks lihtsalt väga kurb," tõdes ta. "Hetkel peame nõu, millise Eesti ministeeriumi, komisjoni või ametniku poole võiks veel enne kohtuprotsessi algust pöörduda, kes saaks aidata kas või sellega, et antud kohtuprotsessile, milles osalevad ju sajad Eesti kodanikud, saaks vastavalt levinud kohtupraktikale kaasata vähemalt Eesti tõlgi või vaatleja."

28. septembril 1994 oli MS Estonia pardal 989 inimest, kellest Eesti kodanikke oli 347. Koos laevaga hukkus kokku 852 inimest, sealhulgas 285 Eesti kodanikku.

ERR-il ei õnnestunud Schmill&Lombrez'lt eelolevate kohtuistungite kohta kommentaari saada.

Kohtuasja käsitles aastal 2003 "Pealtnägija", kus Mihkel Kärmasele andis intervjuu ka advokaat Erik Schmill.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: